Kodukirja toimetus räägib: mida vahvat eriolukorra ajal on kodus tehtud

Pille: E-raamatuga voodisse

Ajal, mil päris raamatukogud on kinni, olen avastanud e-raamatud. Mugavalt arvuti taga istudes saab mõne klikiga leida endale lugemist e-laenutusest ellu.keskraamatukogu.ee. Tõsi, selleks peab küll lugejaks registreeritud olema. Nii on õnnestunud lugeda päris palju teoseid, millele raamatukogus pole peale sattunud. Peale olukorra normaliseerumist jään ilmselt siiski paberraamatute juurde, kuidagi mõnusam on.

Ingrid: käed mullaseks

Kevad annab karantiinile ja eriolukorrale lootusrikkama tooni. Kui närv morbiidsete uudiste lugemisest väga mustaks läheb, on kõige parem stressi­maandaja ikka muld. Kevadpäikeses aiatöid tehes unustad kiiresti kõiksugu koledused ning imetled elujõudu, mis pressib välja igast seemnest ja pungast. Kui aga koduaeda ei ole, mõjub teraapiliselt ka aknalauale pottidesse külvatud taimede eest hoolitsemine. Ja kindlasti looduse märkide jälgimine igapäevaste jalutuskäikude ajal.

Malle: kodukino suvest

Mina soovitan Telia filmilaenutusest vaadata ära uued Eesti filmid, mida pole kinos näha jõudnud (hind küll u 6 eurot), näiteks “Talve“ või Johannes Pääsukesest jutustava filmi. Need kaks pole meelele liialt rasked ja näitavad lõunaeestilist suve. Või siis kuulsa “Südameringi“. 

Helen: ei midagi blondiinilist 

Karantiiniaja sissejuhatuseks oli mul kohe käepärast üks äge lugemine. Üks süütu tsitaat sellest: „Enamiku ajast veetis Sergei sõbra pool, kes elas samuti emaga. Sõbra ema õgis jube palju, pistis päevas kinni kaks pätsi leiba, potitäie suppi, ja kui sõber vorsti ostis, pidi ta seda ema eest peitma, muidu oleks kõik kohe läinud, ema sõi isegi lusikaga suhkrut, tatart, herneid – ühesõnaga kõike, mida ta varudest leidis. Sellepärast peitsid Sergei ja tema sõber kõike, mida ostsid, või siis sõid kõik kohe ära, sest nad lihtsalt ei saanud endale sellisel hulgal toidu ostmist lubada. Sergei sõber armastas oma ema ega tahtnud talle sugugi halba, ema oli pealegi blokaadiaja laps, poeg lihtsalt ei suutnud ema üüratut isu täita.“ 

See on lõiguke Marusja Klimova „Blondidest elajatest“, see väljend on Nietzschelt ja raamatut sissejuhatav lause samuti: „Oo, mu vennad, ma kuulsin naeru, ja see polnud mitte inimese naer...“ Selleltsamalt Marusjalt on eesti keeles avaldatud mitu raamatut, ikka tema enda ja ta pöörase tutvuskonna tegemistest 90ndate Peterburis ja Lääne-Euroopas ning midagi tavapärast neist küll ei leia. Julget lugemist!

Katre: märgiga aeg

Teil on olnud õnne, kui teile tuttava inimese näol pole meie keskel varitsev viirus võtnud reaalset kuju. Mina tean paraku viit inimest ja seetõttu võtan olukorda väga tõsiselt. Sellest johtuvalt on mul ka soovitus, milleks on Eero Epneri lühijutt “Nemad kaitsevad meid“ ja mida saab Vikerraadiost (eetris oli 18.04) järele kuulata. See on jutt haiglatöötajate võitlusest eesliinil. Ja see on liigutav meeldetuletus enda ja teiste hoidmiseks.
Katre

Piret: molbert taas püsti

Kahe lapse kodukool on olnud hea põhjus endalgi jalad kõhu alt välja ajada ja teha asju, mida ammu teinud pole. Sest seda põhjust, et aega ei ole, enam ju pole. Näiteks võtta välja pintslid ja värvid. Välja võtmisest ning molberti ja lõuendi üles seadmisest täiesti piisab, sest siis tuleb uudishimulik laps ja võtab asja üle. Nii läks ka õlipastellide, akvarellpliiatsite ja
ak­rüülvärvidega. Hea põhjus ammu kingiks saadud kunstikomplektid välja otsida ning kasutusse võtta. Ka vanad rõdutoolid said vanatädi Singeri kaasabil uue katte. Selgus, et pisut nuputamist ja kangast ning pole uusi toole osta vajagi.

Priit: moodsad majad 

Omalt poolt soovitan tutvuda trendikate kodumajade disainiga. Nii neil, kel omalgi majaehitus plaanis, kui ka unistajatel ja kõigil uudishimulikel. Otsingusõna Youtubes on Grand Designs: House of the Year 2019 – Episode 2.