AubrieetaFoto: Istockphoto
Kodu ja Aed
25. mai 2021, 12:43

Lugu ilmus mais ajakirjas Tiiu

Silmailu koduaias: kirevat värvi õied kiviktaimlas

Kevad ja varasuvi on kiviktaimla hiilgeaeg, kui enamik istutatud taimi õitseb ning suured kirevad värvilaigud pakuvad nauditavaid vaateid. Kauni kiviktaimla rajamisel tuleb olla üsnagi pedantlik.

Kiviktaimla rajamisse tasub suhtuda pedantse hoolega. Selle oluline osa nagu nimigi viitab, on kivid – ja need peaksid olema võimalikult suured. 

Sama oluline on asukoht, kuhu kiviktaimla rajada. Kõige sobivam on päikeseküllane paik, kust võib päeva jooksul kerge vari üle käia. Talvise niiskuse suhtes tundlikena tunnevad kiviktaimla asukad end kõige paremini nõlval suurte kivide vahel hästi dreenitud lubjarikkal pinnasel. See tähendab, et peale mulla peaks pinnas sisaldama kiviklibu ja jämedat liiva. 

Eelkõige aga peab pinnas olema puhastatud umbrohujuurtest, sest just need on kurja juur!  Võtke aega ja korjake umbrohujuured pinnasest välja, ärge kiirustage ega jätke maad korralikult ette valmistamata. Mõni naadijuurejupp või orasheinarisoom – ja kogu töö on asjata! Ei orasheina ega naati saa hiljem taimede vahelt ja seest kätte. 

Taimevahed tasub multšida peene graniitkillustikuga. See takistab lenduvatel umbrohuseemnetel mulda kinnituda ja hoiab taimed vihmasaju ajal mullapritsmeist puhtana. Hea tasakaal tekib kiviktaimlas, kus on piisavalt suuri kive, madalat kasvu okaspuid ja sobivaid püsikuid, kõrrelisi ning sibullilli. 

Harilik aubrieeta (Aubrieta deltoidea)

10 cm kõrgune hallikasroheliste talvehaljaste lehtedega padjand. Mais-juunis kattub  sordi järgi lillade, valgete, purpursete või roosade õitega – ja siis pole lehti nähagi! Eelistab kuiva ja lubjarikast pinnast täispäikeses, talub ka poolvarju. Põua ajal vajab kastmist, taastub ruttu. Sorte: ’Hamburger Stadtpark’, ’Cascade Purple’, ’Red Carpet’, ’Havelberg’.

Arendsi kivirik (Saxifraga x arendsii)

Kõrgus 10 cm, sobivate kasvutingimuste korral suurepärane pinnakatja, kes moodustab igihalja peenelehelise mätta. Eelistab hea drenaažiga kuiva pinnast päikeselisel kasvukohal. Õitseb rikkalikult heleroosade kuni tumepunaste õitega, leidub ka valgeõielisi. Sorte: ’Pixie’, ’Rocco Red’, ’Purple Mantle’, ’Buttercream’, ’Peter Pan’, *Pixie Pan Appleblossom’.

Kivirik Foto: Istockphoto

Portenschlagi kellukas (Campanula portenschlagiana)

10–15 cm kõrgune habras roheliste lehtedega pinnakatja, kes õitseb suve algusest lõpuni loendamatute lillakassiniste, roosakate, tumesiniste või valgete kellukesekujuliste õitega. Eelistab päikest ja küllaltki kuivasid muldasid. Sorte: ’Clockwise’, ’Birch’, ’White Get Mee’. Sobib kasvatamiseks ka konteinerites.

Kellukas Foto: Istockphoto

Nõeljalehine leeklill (Phlox subulata)

Moodustab igihaljaid nõeljaid padjandeid, millel mais puhkevad sordist sõltuvalt sajad valged, roosad, roosavalgetriibulised, fuksiaroosad, sinised või punased õied. Vähenõudlik, lepib kuiva mullaga. Eelistab päikeselist kasvukohta, kuid on tundlik kevadtalvisele päikesepõletusele. Sorte: ’Candy Stripes’, ’Blue Emerald’, ’Snowflake’, ’ScarletFlame’. 

Padjandfloks e. nõeljalehine leeklill Foto: Istockphoto

Roomav kukehari (Sedum spurium)

5–10 cm kõrgune taim levib soodsate tingimuste korral kiiresti laiale alale ja moodustab  rohekaspronksjate lehtedega tiheda vaiba. Õied puhkevad mais ja neid jagub augustini. Õievärvus varieerub valkjas-roosadest verevateni. Eelistab päikeselist paika nõlval, kuivmüüril või konteineris. Sorte: ’Fuldaglut’, ’Dragon’s Blood’, ’Purpurteppich’.

Roomav kukehari Foto: Istockphoto