Uskumatult kihvt lahendus – kasejuppidest lagi! (1)

Omapärane ruumiline koridorilagi valmis umbes viis aastat tagasi. „Remondi juures abiks olnud mehed ütlesid algul, et seda ei ole võimalik teha. Küsisin, miks ei ole. Ostsin poest liimi ja tõime lastega metsast puitu. Tegime ära!“ jutustab Kaja, kui oma tumesiniseks võõbatud elumaja sisemust tutvustab. Ta töötab raamatupidajana, kuid vabal ajal tunneb rõõmu kodu kujundamisest.

Kaja elab Vahtra talus üksinda, sest kaks täiskasvanud poega on läinud juba oma elu peale. Kaja kolis koos lastega tallu 21 aastat tagasi, pärast valusat lahutust. Sellest ajast saadik on ta kunagist kaluri majapidamist järjest kenamaks ja mugavaks kohendanud.

Algul oli tühjalt seisnud maja küll elukõlblik, kuid vajas esimeses järjekorras veevärki ja tualettruumi. „Kaks tuttavat meest käisid mul õhtuti pärast tööd abiks remonti tegemas, nad olid uskumatult tublid,“ kiidab Kaja. „Olin elumuutusest alles šokis ja lapsedki väikesed, kümneaastased. Ei suutnud sel ajal mõelda, et midagi võiks teisiti teha. Kõige lihtsam oli teha euroremont ja katta seinad kipsplaadiga,“ jutustab ta.

Kümme aastat hiljem, kui elu oli juba rööpasse läinud ja lapsed suureks kasvanud, hakkas Kaja mõtlema, millist sisekujundust ta tegelikult enda ümber näha soovib. Naine jõudis selgusele, et tahab esile tõsta vana maja isikupära.

„Kiskusime vannitoast ja koridorist kipsplaadi maha. Kraapisin palgid oma kätega puhtaks, lihvisin ja käisin „saunasupiga“ üle. Nüüd on need väga ilusad!“ libistab perenaine sõrmedega üle seinapalkide. Kipsplaadist vannitoalae vahetas tädipoeg puidu vastu. Põrand tehti madalamaks, soojustati ja kaeti puidumustris plaadiga.

„Vanasti oli siin aken, kuid euroremondi käigus pandi see kinni. Nüüd lasin vannituppa uuesti akna teha. Kui see avada, lendab aur välja,“ kirjeldab Kaja. 

Ta otsis kuurist välja ka vana ukse, kraapis sellelt värvi maha ja lasi vannitoale ette panna. Ukseakna kardinaks sobis vanaaegne kalavõrk, mille Kaja leidis kaluri vanast kirstust. Samasuguse võrgu pani ta valamukapi ette. „Ei tasu ikka vanu asju ära visata,“ ütleb ta.

Kui järg jõudis koridorilae kätte, tundis Kaja, et soovib sedagi lahendada põnevamalt kui enne. „Pojad tulid minuga kaasa. Tõime oma metsast peenikesed kasetüved ja saagisime need külamehe abil väikese mootorsaega suvaliselt juppideks,“ kirjeldab remontija. Kasejupid pani ta pliidile kuivama, hiljem lihvis nende otsad masinaga siledaks. „Valisime meelega eri kõrguse ja jämedusega seibid, et tulemus oleks ebaühtlane,“ selgitab ta.

Valmis saanud detailid liimis Kaja laelaudade külge. Ta kinnitas need ka naelapüssiga, et ükski kasejupp alla ei kukuks, kui liim väsib. 

Lõpuks meisterdas Kaja ka valgusti: võttis lauatüki, tegi sellesse augud ja paigaldas neisse LED-lambid. Kaunistuseks sobiva nööri leidis ta kuurist vana kaluri asjade hulgast.

Kaja ütleb, et on oma koridori ja vannitoaga väga rahul. Vähehaaval tahab ta eheda ilme anda kogu elamisele, kuid vahepeal tuleb ka pausi pidada. „Olen igal aastal teinud ühe asja,“ kirjeldab majaomanik. Tänavu kogub ta raha õuel kuuri korrastamiseks.

„Õnneks on mul ümberringi head sõbrad ja nutikad abimehed, nii et tööjõu pealt olen saanud kokku hoida,“ ütleb ta tänutundega. „Mulle meeldib siin maal. Naudin seda, kui olen muru ära niitnud ja joon hommikul terrassil kohvi. See on nii mõnus.“