Soovitused ja hüva nõu: võta kodus maalritöö ise ette!

„Varem värvitud seina pole tavaliselt kuigi keeruline üle värvida,“ julgustab Rando Paas, siseviimistluse projektijuht ja kujundaja. „Enne värvimist tuleb aga sein ette valmistada: eemaldada lahtine värv, kui vana värvikiht koorub, parandada pinnavead, siis sein pahteldada. Ühtlase tulemuse saamiseks tuleb vahel pahteldada mitu korda, pärast iga pahtlikihi kuivamist tuleb pind lihvida ja lihvimistolmust hoolikalt puhastada. Kui kõik augud ja praod on sel moel parandatud, jääb veel pind kruntida.

Ajamahukad ettevalmistused

Uute kipsplaatpindade puhul tuleb jälgida, et kruvipead oleksid pinnast veidi allpool. Pahtelda kruvipead, tõmmates pahtlilabidaga pahtlit neist risti-rästi üle, siis pahtelda spetsiaalse pahtliga vuugid ning paigalda värskesse pahtlisse vuugilint. See pahtelda üle õhukese pahtlikihiga, lase ööpäev kuivada, tee vahelihv ja pahtelda veel kord. Kui vaja, tuleb pahteldada kolmaski kord. Pahtlikihid peavad olema õhukesed – ei maksa loota, et kui kannad korraga peale ühe paksu kihi, läheb töö kiiremini. Tegelikult näed siis lihvimisega tohutut vaeva ja laitmatut tulemust ei pruugi saadagi.

„Ettevalmistustöö võib teinekord võtta oluliselt kauem aega kui värvimine ise, aga tasub kindlasti vaeva, sest kui aluspind on korralikult ette valmistatud ja sile, nakkub viimistlusvärv sellele hästi ning lõpptulemus jääb ilus,“ kinnitab Rando. Vähetähtis pole seegi, et krunt muudab pinna mitteimavaks, see omakorda kahandab viimistlusvärvi kulu. Spetsiaalsed krundid on olemas selleks, et värvida näiteks klaasi või kahhelplaate, aga ka selleks, et isoleerida tahma- või roostekahjustusi. Kui sedasorti pinnad värvimist ootavad, tasub kindlasti poes müüjatega nõu pidada, kuidas ja millega neid ette valmistada, et tulemus jääks veatu.

Viimistlusvärvi valides soovitab projektijuht pöörata tähelepanu pestavusele ja läikeastmele, samuti sellele, et värv oleks kvaliteetne ja selle koostis tervisele ohutu.

Värvitoon ja valgus ruumis

„Siseviimistlusse ideaalselt sobivat värvitooni valides tuleb silmas pidada nii valgust ruumis kui ka muid värve ruumis,“ juhendab Rando. „Loomulik valgus on üldiselt põhjapoolsetes tubades külmem ja lõunapoolsetes soojem – tulenevalt päikese liikumisest. Tasub arvestada sellega, et aknaseinal mõjub värv alati tumedamana kui sama värv teistel seintel – aknast tulvav valgus petab silma.“

Kindlasti tuleb jälgida muid värve ruumis, rõhutab kujundaja: mööbel, vaibad, kardinad ja muud tekstiilid peegeldavad oma värvi ja nii võib juhtuda, et poes väga meeldinud värvitoon mõjub kodus hoopis teistsugusena. „Näiteks meie kodudes praegu nii populaarne hall on eriti vastuvõtlik sellistele peegeldustele,“ hoiatab Rando. „Koosmõjus teiste värvidega võib loodetud vesihall paista kodus hoopis lilla või roosa. Toonivalikul tasub alati kujundajailt nõu küsida ja nendega aru pidada.“

Arupidamine on tulemuslikum, kui võtta poodi minnes kaasa fotod interjöörist, kuhu seinavärvi valitakse – see teeb soovituste jagamise oluliselt lihtsamaks.

Tapeet ja värv seintel koos

„Tapeedi ja värvi kombineerimisel on harilikult valida kaks suunda,“ selgitab Rando Paas. „Esimese puhul kasutatakse tumedamat või erksamat tapeeti ühes seinas, ülejäänud seinad värvitakse heleda ja kontrastse värvitooniga, et juhtida tähelepanu aktsentseinale. Teine võimalus on noppida tapeedimustrist välja sobiv toon ning kombineerida tapeeti ja värvitooni omavahel, et luua harmooniline ruum. Meie Karl Bilderis näiteks aitame kliendil sobivad toonid välja valida ja vajadusel mõõdame need laseriga tapeedilt sisse, et saada veelgi täpsem tulemus.“

Kõigepealt tee värviproov

Projektijuht märgib ka, et töö sujub paremini, kui valitud on õige värvirull. „Pikema karvaga rullid jätavad seinapinna kergelt krobeliseks, lühema karvaga rull annab tulemuseks siledama pinna,“ kirjeldab ta. „Esimene võimalus – struktuurne pind – on abiks, kui on vaja peita pisemaid viimistlusvigu. Kõige siledam jääb sein aga värvipritsiga. Igal juhul soovitan alati teha proovivärvimine ja siis otsustada nii toonivaliku kui ka pinnasileduse üle – nii on lihtsam suure maalritööga edukalt hakkama saada.“

Nurgarull

Seinte värvimisel kasutati veel mõne aja eest vähemalt kaheks tööks kindlasti pintsleid: seina ülaossa värvipiiri tõmbamisel ja sisenurkade värvimisel. Nüüd on mõlema töö jaoks välja töötatud erirullid. Kitsa, rulluisu ratast meenutava nurgarulliga, mille käepide kinnitub ratta keskmes olevasse avasse, on ülimugav toa nurgad enne seinte värvimist üle tõmmata.

Neli soovitust rulliga värvijale

• Lõika rulli karv äärtest 45° nurga alla (siis ei hakka rull äärtest värvi välja pritsima) ja loputa see kraani all üle – nii saad rulli seest kätte lahtised karvakesed. Suru karv käterätikuga kuivemaks: niiskesse rulli imendub värv paremini ja ühtlasemalt. Värvi nurgarulliga ära nurgad ning väikese rulliga selle laiuselt eelnevalt teibitud lae- ja põrandaääred.

• Seina värvimiseks võta suurem rull. Värvi täis rulliga alusta seina keskelt, sealt liigu üles ja siis alla. Alt liigu lõpuni üles (teibiservani) välja, siis ülevalt alla põrandaservani. Korda seda – rulliga lõpuni üles ja siis lõpuni alla – mõned korrad, siis jaotub värv seinal ühtlaselt.

• Jälgi, et viimane rullitõmme oleks alati ülevalt alla. Nii jääb rulli muster ühes suunas, valgus murdub seinapinnal ühtlaselt ja sein ei jää triibuline.

• Hoolitse selle eest, et värvi oleks rullil piisavalt: seda kinnitab iseloomulik pladisev heli, mida värvi täis rull seinal liikudes tekitab – töö käigus õpib ka algaja maaler kiiresti seda kuulama. Kui sellist heli enam ei teki, on värvi rullil liiga vähe.