Kortermajade trepikodades ja liftides, kust käib iga päev läbi palju inimesi, saastuvad pinnad kiiresti ja nii võib viirus majas levima pääseda. Juba aprilli keskel tõdes terviseameti Põhja regiooni juht Ester Öpik pressikonverentsil, et eriolukorra ajal ette tulnud juhtumeid, kus haigestus mitu samas trepikojas elavat inimest ja oli põhjust arvata, et viirus levis majasiseselt. Seega: kindlasti ei maksa viirusnakkuste leviku ajal jääda trepikojas mõne naabriga pikemalt lobisema ja ka kodumajas tuleks järgida 2 + 2 põhimõtet.
Majarahvas ise peaks tegema kortermajas omalt poolt kõik, et nakatumisohtu vähendada, märkis Öpik. Näiteks võiksid liftis üheskoos sõita ainult ühe pere liikmed. Et liftikabiin on aga väike ja viirus võib väidetavalt õhus ka pikemalt püsida, tasub haiguspuhangute ajal lifti võimalusel üldse vältida ja käia hoopis trepist.
Pese ja desinfitseeri
„Ühistud peaksid praegu erilist tähelepanu pöörama puhtuse tagamisele trepikodades, liftides ja muudel üldkasutatavatel pindadel,” rõhutas Öpik. „Mida suurem maja, seda rohkem käib trepikojast päeva jooksul rahvast läbi, seepärast tuleb hoolikalt puhastada ka kõiki kontaktpindu ja tuulutada iga päev trepikodasid, kui see on võimalik.”
COVID-19 levib teadupärast inimeselt inimesele ennekõike lähikontaktis haigestunuga ja piisknakkusena (köhimisel, aevastamisel), kuid ei ole välistatud, et viirus võib levida ka saastunud pindadelt. Seni teadaoleva info kohaselt võib see viirus püsida nakatamisvõimelisena mõnest tunnist mitme päevani: õhus kuni kolm tundi, pindadel aga sõltuvalt selle materjalist – vasest esemetel neli tundi, paberil, papil ja kartongil 24 tundi ning plastil ja terasel kaks-kolm päeva.
Terviseamet soovitab kortermajade trepikodades igapäevast märgkoristust puhta vee, majapidamises kasutatavate puhastusvahendite ja niiskust imava lapiga – sest kuiva harjaga saab küll prahi kokku pühkida, aga võimalikku viirust see ei hävita.
Tähelepanu kontaktpindadele
Liftides tuleks vähemalt kord päevas – aga võimalusel sagedamini – pesta nii põrand kui ka uksed ja seinad. Lifti nuppe katsutakse eriti palju, neid puhastades tasub kasutada desinfitseerimisvahendit.
Ka trepikojas tuleb kontaktpindadele, mida päeva jooksul puudutavad paljud käed, pöörata erilist tähelepanu: uksekäepidemed, treppide käsipuud, pingid jm istmed, kella- ja liftinupud jmt tuleks desinfitseerimisvahendiga üle käia vähemalt kord päevas. Sagedus sõltub ennekõike muidugi sellest, kui suure majaga on tegemist ja kui palju seal rahvast liigub – rahvarohketes avalikes ruumides näiteks soovitatakse puutepindu puhastada iga 2-4 tunni järel. Seejuures tasub teada, et viirused hävitab vaid selline desinfitseerimisvahend, mille etanoolisisaldus on üle 70%. Vahendil peaks laskma mõjuda vähemalt minut aega.
Ühiskasutuses olevaid prügikaste tuleb tühjendada iga päev ning puhastada seejärel prügikastide kaaned. Kindlasti tuleb koristamisel kasutada ühekordseid kindaid ning kergesti puhastatavaid töörõivaid ja jalanõusid.
Desovahend ühiskasutusse
Ühistujuhtidel tasub läbi mõelda, kuidas tagada, et välisuste ja/või liftide juures oleksid olemas desovahendid. Paraku näitab elu, et lahtised pudelid kipuvad üldkasutatavatest ruumidest kiiresti kaotsi minema, mistõttu oleks asjakohane leida võimalusi soetada seinale kinnitatavad mahutid. Kui need on olemas, tuleb muidugi ka jälgida, et mahutit korrapäraselt desinfitseerimisvahendiga täidetaks. Iga inimene ise peaks aga arvestama sellega, et üks tõhusamaid viise viiruse vältimiseks on hoolikas kätepesu – kindlasti tuleks seda teha esimese asjana pärast kojujõudmist.
Tõhusa kodukoristuse ABC
- Märgkoristus on vajalik pinnal olevast mustusest (sh mikroorganismidest) lahtisaamiseks. Oluline on meeles pidada, et kõik pinnad, mis vajavad kuivamiseks rohkem, kui 30 sekundit, tuleb eraldi kuivatada, muidu võib pinnale jääda jääkmustust ja mikroorganisme.
- Tee ruumides ringkäik, jälgi ja mõtle, milliseid kohti kõige rohkem puudutatakse, et määrdunud pinnad (ukselingid, lülitid, käsipuud, pinnad WCs ja vannitoas jm) ei jääks koristamisel tähelepanuta. Asjatundjate kogemusel jäävad sageli puhastamata näiteks uste servad, linkide ümbrus, toolide käetoed alt ja pealt, telefonid, puldid, puldid, arvuti klaviatuur jmt pinnad, mis tegelikult määrduvad kiiresti.
- Siledate pindade puhastamisel piisab mikrokiudlapi niisutamisest veega, poorsete pindade puhastamisel annab parema tulemuse nõrgalt aluseline (pH 8-9) puhastusaine lahus, sh ühekordsete koristustekstiilide puhul.
- Oluline on lapi sobiv niiskusaste, et see seoks piisavalt mustust, ning õige puhastamistehnika: pinda tuleb nühkida piisavalt tugevalt, kergelt lappi üle pinna libistades jääb oluline osa mustusest ja mikroorganismidest eemaldamata. Seniste uuringute põhjal piisab ennetustöös sellisest puhastamisest ja pole otsest vajadust kasutada desovahendeid.
- Pööra tähelepanu koristustekstiilide voltimisele ja aseptilisele tööviisile: puhastamisel tuleb alati liikuda puhtamalt pinnalt mustema suunas, erinevaid pindu puhastades pöörata kokku volditud lapil uus külg jne. Eesmärk on mustus kokku korjata, mitte laiali ajada.
- Puhasta puutepindasid ja määrduvaid esemeid korrapäraselt ja sagedamini kui tavaliselt.
- Kõik koristustarvikud puhasta hoolikalt iga koristuskorra järel. Koristustekstiile pese pesumasinas piisavalt kõrgel temperatuuril: koduseks kasutuseks mõeldud pesumasinate puhul temperatuuril 65-90°C. Käsitsi pestes neid piisavalt puhtaks ei saa.
- Vajadusel võib sanitaarruumides kasutada ka desinfitseerivaid vahendeid ehk biotsiide.
- Erinevate ruumide puhastamiseks peaksid olema erinevad koristustarvikud, et vältida nende vahendusel mustuse ja mikroobide ühest ruumist teise kandumist.
- Tühjenda prügikaste, kui need on kolmveerandi ulatuses täis, puhasta kastid alati pärast tühjendamist.
Ära keemiaga liiale mine!
Soov koroonaviirus iga hinna eest kodust eemale peletada on toonud kaasa ohtra kemikaalide kasutamise – aga ka sellest põhjustatud mürgistusjuhtumid. Terviseamet tuletab meelde, et nii desinfitseerimisvahendite kui ka kodukeemia kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.
Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on koroonaviiruse tõttu paljudel tekkinud tunne, et pidev desinfitseerimisaine õhku ja pindadele pihustamine hoiab viiruse eemal. „Desinfitseerimisvahend pole imerohi, mis kõik viirused hävitaks – põhjalik märgkoristus on isegi efektiivsem, aga kindlasti ohutum,“ ütles Oder.
Desinfitseerimisaine, mis tapab viirused-bakterid, sisaldab kõrges kontsentratsioonis alkoholi, tavaliselt etanooli ja isopropüülalkoholi, mis võib tervisele kahju teha. Eriti ohtlik on kemikaali sissehingamine, mis pihustatavat desoainet kasutades võib kergesti juhtuda. Limaskestade kahjustus tekib kiiresti ja paranemine on pikaldane. Ka võib alkohol organismi imenduda läbi naha. Seetõttu tuleks pindade puhastamisel eelistada tavalist märgkoristust.
„Kõige parem on nii kätelt kui ka pindadelt viirust ja mustust eemaldada lihtsalt vee ja seebiga pestes,” rõhutas Oder. Oluline on seejuures puhastatavast pinnast mitte kergelt lapiga üle käia, vaid seda seebivees niisutatud mikrokiudlapiga korralikult hõõruda, siis puhta veega loputada ja kuivatada. „Muidugi võib vastavalt pinnale kasutada ka tavapäraseid puhastusvahendeid, kuid kindlasti ei tohi kemikaale omavahel segada,” hoiatas Oder. „Tulemuseks võib olla teadmata toimega kemikaal või mürgine gaas.“
Tähtis on ka ruumide tuulutamine, mis aitab välja viia nii haigusetekitajad kui ka puhastusvahendite aurud. Kui tunned end pärast koristamist või mõne kemikaali kasutamist kehvasti, tasub nõu saamiseks helistada mürgistusinfoliinile 16662. Helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga. Veebilehel www.16662.ee saab end mürgistusohtude ja mürgistuse korral vajalike esmaabivõtetega kurssi viia.
Kommentaarid (0)