Kortermajade rekonstrueerimistoetust jagatakse uutel alustel

“Sel aastal kasvas korterelamute rekonstrueerimistoetuse maht võrreldes eelmise aastaga 11 miljoni euro võrra ning sellest saab hinnanguliselt abi umbes 80 korterelamut,” ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. “Ühelt poolt on selle meetme eesmärk teha hooneid korda ja muuta neid järjest energiatõhusamaks, aga teisest küljest loodame, et see aitab riigis tegutsevaid ehitusettevõtteid oludes, kus kriisi tulemusena uusi tellimusi varasemas mahus peale ei tule.”

Taotlejad pannakse pingeritta

Kui varem valiti toetuse saajad välja taotluse esitamise järjekorra alusel, siis seekordses taotlusvoorus pannakse taotlejad hoopiski pingeritta. Pingerea moodustamise aluseks võetakse rekonstrueeritava hoone energiasäästu maht: mida suurem on hoone praeguse energiatarbimise ja projekteeritava energiavajaduse vahe, seda kõrgem on taotleja koht pingereas. Võrdse energiasäästu mahu puhul saab pingereas kõrgema koha hoone, millel on suurem suletud netopinna ehk kasuliku pinna suurus.

Teise muudatusena jaotatakse taotlejad eri piirkondadesse ning piirkonna toetussumma aluseks on regiooni korteriomandite arv ja kinnisvara väärtus ehk suurema toetuse saavad nii suurema korteriomandite arvuga piirkonnad kui ka piirkonnad kus korterite turuväärtus on väiksem. 

Taotluspiirkonnad jagunevad Põhja-Eestiks (Harjumaa, sh Tallinn), Lääne-Eestiks (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa), Kesk-Eestiks (Järva-, Lääne-Viru- ja Raplamaa), Kirde-Eestiks (Ida-Virumaa) ja Lõuna-Eestiks (Jõgeva-, Põlva-, Valga-, Viljandi-, Võru ja Tartumaa, sh Tartu linn).

Toetus jaguneb ühtlasemalt

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass selgitas, et taotlejate piirkondadesse jagamine on oluline toetuse ühtlasema jagunemise tagamiseks. „Seni abi saanud elamutest kolmandik asub Tallinnas ning kolmandik Harjumaal, Tartumaal ja Tartu linnas. Riigi regionaalarengu suundade kohaselt tuleks arengut soodustavaid meetmeid suunata enam just suurtest keskustest väljapoole ning just see uuendus paneb maapiirkondade korteriühistud suuremate linnade omadega võrdsemasse positsiooni,“ ütles ta.

Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist on alates 2015. aastast saanud läbi KredExi rahastuse 391 korterelamut summas 119,5 miljonit eurot. Möödunud aastal tehti väljamakseid 30 miljoni euro eest ja lõpetati 116 korterelamu rekonstrueerimine.

Uus taotlusvoor avaneb 11. juunil, infot leiab lähiajal KredExi kodulehelt.

Lisaks sellele KredExi toetusele eraldab riik korter- ja väikeelamute rekonstrueerimiseks veel 73 miljonit eurot, mis on kriisiabipaketi osa. Kui EL tulemusreservist rahastuse saanud korterelamute rekonstrueerimistoetuse saajad valitakse pingerea põhjal ning kandideerimisel tuleb esitada rekonstrueerimise põhiprojekt, siis kriisiabi saajad valitakse eelprojekti ja taotluste esitamise järjekorra alusel, et kiirendada raha jõudmist ehitussektorisse. Kriisiabitoetusest saavad madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades abi ka korteriühistud, kelle hoonetes on vaja rekonstrueerida üksikuid hooneosi.

Abi panga toeta jäänud ühistutele

Aprillis otsustas valitsus eraldada 22 miljonit eurot uue laenu tarbeks, mille abil saab hakata renoveerima turutõrkepiirkonnas asuvaid korterelamuid. Laenu sihtrühmaks on krediidivõimelised korteriühistud, kelle hallatavas elamus on vähemalt kaks korterit, kes aga pole pangast hoone korrastamiseks laenu saanud, sest nendes piirkondades on kinnisvara väärtus madal ja pangad seetõttu laenu andmisel ettevaatlikud. 

„Turutõrke leevendamiseks hakkame nüüd neile korteriühistutele ise läbi KredExi laenu pakkuma,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kelle sõnul on oluline vältida pankadele konkurentsi osutamist. „Uus laen on suunatud neile ühistutele, kes on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele negatiivse vastuse või on neile laenu pakutud turutingimustega võrreldes oluliselt ebasoodsamalt.“

Kaua oodatud abi

Riik eraldas kriisipaketi osana elamumajandusse kokku 105 miljonit eurot. Sellest 73 miljonit läheb korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks, 22 miljonit korterelamu rekonstrueerimise regionaallaenuks, 5 miljonit lammutustoetuseks ning 5 miljonit eluasemekäenduste pakkumiseks. „See on märkimisväärne summa,” tõdes Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees. „Korteriühistud on seda aastaid oodanud, Eesti inimestel on suur huvi oma koduks olevate korterelamute rekonstrueerimise vastu.”