HEA TEADA: ehitusfüüsik selgitab, miks tasub vanu puitaknaid taastada ja eelistada plastakendele

Lohakuse all pean silmas poolikuid töid: piirdeliistud ja aknalauad on paigaldamata või on paigaldatud algupärasest oluliselt erinevalt ja sageli tehniliselt valesti. Viimane omakorda rõhutab hoone kaootilist välimust. Isegi kui omanikul toas hakkab veidi soojem, siis hoone välimus kannatab ja kinnisvara väärtus pigem langeb. Eramute omanikud püüavad võimalusel maja terviklikult korrastada ehk juhuslikkust on vähem, kuid lohakust vähemalt sama palju kui kortermajades.

Korteriühistu omanike sellist tegutsemist võiks võrrelda auto kere remonttööde tellimisega/tegemisega, kus roostelaike ei panda tähelegi ja suurema augu juures lepitakse pahteldamisega ning värvimine on soovituslik, konkreetne värvitoon pole oluline. Õnneks ülevaatusel juhitakse sellistele puudustele tähelepanu ja selliseid autosid sageli ei kohta, kuid kahjuks hoonetel tehnilise ülevaatuse kohustus puudub ja lohakalt korrastatud maju on meie ümber külluses.

Iluliistud – mitte ainult ilu pärast

Aknad paigaldatakse puitmaja fassaadi välispinnaga samasse tasapinda lisaks arhitektuursetele kaalutlustele ka tehnilistel põhjustel. Vanade kaheraamiliste puitakende leng on ligi 20cm lai läbides 15cm paksuse palkseina ja ulatudes sellest parasjagu väljapoole, et vältida aknapõskesid mõlemal küljel. Nii on lihtne ehitada ja vähendatud on risk kaldvihma valgumiseks palkseinale. Keerukamatel lahendustel suunatakse vesi seinast eemale mitu korda. Akna kohal paikneb karniis (pilt 2, 3, 5, 6) või lihtsam veelaud (pilt 1, 4, 5). Akna keskosas kasutatakse veenina ja -soonega rõhtimposti (ülemise aknaraami all piltidel 1-5 ja 7)  või veeninaga aknaraame (pilt 4, 5). Akna all on alati (plekiga kaetud piltidel 1, 3, 6, 7) puidust profileeritud veelaud. Akna ja laudvoodri liitekohta kaitseb sademete eest profileeritud piirdeliist. Kõigil liistudel ja muudel esmapilgul vaid ilu pärast lisatud detailidel on hoone säilimise juures oluline roll.

Vanematel puithoonetel on aknalengidel ka konstruktiivselt oluline ülesanne: massiivsed aknalengid võivad samaaegselt olla seina ava tenderpostideks ehk elementideks, mis hoiavad rõhtpalkseina sirgena. Kui on vajadus aknaid vahetada, tuleks lengid kindlasti säilitada ja asendada vaid raamid koopiatega.

Nurkhinged on samuti nii praktilised kui ka arhitektuursed detailid. Nurkhinged hoiavad aknaraami tappe paremini koos ja toetavad ka aknaraami horisontaalpuid. Kaasaegsed peithinged kinnituvad ainult raami külgpuule ja seetõttu kipuvad saledamad ja suuremad aknad kergemini ära vajuma.

Vanematel akendel on klaasid paigaldatud kitiga, uuematel akendel seevastu fikseeritud väljapoolt puitliistuga. Klaaside paigaldus kitiga on aeganõudvam kui liistuga paigaldus, kuid erinevus seisneb vastupidavuses ilmastikule. Kitt moodustab veekindla liite klaasi ja raami vahel vältides puitraami märgumist. Klaasiliistu ümber jääb väike pragu, kuhu klaasilt valguv vesi paratamatult satub hoides akna puitraami niiskena ja soodustades mädaniku arengut. Vanemad aknad, mille klaasid on paigaldatud kitiga ja mida on perioodiliselt ka värvitud on vastu pidanud sajandi. Kahjuks kipuvad uuemad aknad, mille klaasid on liistuga fikseeritud olema paarikümne aastaga juba oluliste puidukahjustustega. Lisaks sellele aitab tihe liide klaasi ümber tagada akna õhu- ja mürapidavust.

Aga kuidas vähendada soojakadu ja tuuletõmbust?

Akende vahetuse sagedane eesmärk on vähendada tuuletõmbust akna lähedal ehk tehniliselt väljendades vähendada õhulekkeid aknalengi ja –raamide ümbert. Vanasti saavutati see täpse puidutöö ja linatakuga, kaasajal püütakse seda saavutada montaaživahuga. Montaaživaht küll täidab osaliselt avatud pilu aknalengi ümber ja vähendab õhu liikumist läbi selle pilu, kuid nagu nimigi ütleb on see mõeldud eelkõige akna fikseerimiseks (lisaks kiiludele ja kruvidele muidugi). Soojakadu akna kaudu sõltub akende suurusest ehk akende ja seina pindala suhtest. Vanad kaheraamilised aknad on 4–5 korda suurema soojusläbivusega kui ümbritsev palksein.

Kaasaegsete välispiirete soojakadu on kordades väiksem, kuid akna ja seina soojapidavuse suhe on jäänud ligikaudu samaks. Suuremad aknad tähendavad mõistagi suuremat akende osakaalu hoone soojuskadudes ja seetõttu on olulisem akende soojapidavus. Vanematel väiksematel eramajadel on levinud väiksemad aknad ja soojakadu akendest ja ustest 10% suurusjärgus (mida saab kuni poole võrra vähendada) kogu maja soojakaost. Tulenevalt akende tagasihoidlikust mõjust vanade hoonete energiakulule on mõistlik parandada teiste suurema mõjuga välispiirde osade nagu põranda, lae ja seina soojapidavust.

Ka aknaluukidel oli praktiline põhjus

Praegu tundub aknaluukide kasutamine ja taastamine vaid arhitektuurne küsimus. Kunagi oli see linnades praktiline ja võib seda olla ka tänapäeval. Aknaluuke kasutati peamiselt esimesel korrusel, et kaitsta ärisid ja jõukamaid majapidamisi varaste eest. Talveperioodil kaitsesid suletud luugid mõnevõrra ka tuulekülma eest. Tänapäeval ei ole aknaluugid talvise soojapidavuse parandamiseks enam eriti põhjendatud (soojakao vähenemine lihtsaid luuke kasutades marginaalne). Soojapidavaks renoveeritud hoonetes on need aga vägagi põhjendatud päikesevarjestuse lahendusena suvise palavuse takistamiseks. Moodsates majades kasutatakse päikesevarjestuseks erinevaid reste, rõdupiirdeid ja varikatuseid, kuid vanale majale on ilmselt odavam ja arhitektuurselt sobivam kasutada toast kergesti suletavaid luuke (on olemas ajaloolised eeskujud) ka kõrgematel korrustel peale esimese.

Aken peab sobituma hoone arhitektuuriga ja sobiva lahenduse leidmisel tasub usaldada arhitekti. Ajaloolistel hoonetel ei tuleks akende vahetusega kiirustada, vaid püüda vanu aknaid korralikult hooldada. Lisaks sellele, et vana aken on praktiline, on see enamasti ka ilus ja ekstreemse energiasäästu nimel arhitektuurset ilmet ohverdada ei ole mõistlik.

___________________________________
Artikkel ilmus kampaania "Vaata vana akent!" raames. Akende hooldamise ja taastamise teabepäeval saab Facebookis kampaanialehel vaadata 10–20 minuti pikkuseid videoid akende restaureerimise eri etappidest, esitada kommentaarides meistritele küsimusi ja saada neile kohe ka vastused.

Teemad ja spetsialistid teabepäeval:

• Vana maja akende seisukorra hindamine – Laur Oberschneider (Vana ja Väärt),
• Uuema puitakna hooldus ja värskendamine – Tarmo Elvisto, Indrek Värv (SRIK),
• Kiti valmistamine – Heli Allikas (Tallinna Ehituskool)
• Puitakna soojapidavuse hindamine – Üllar Alev (Muinsuskaitseamet),
• Puitakna värvimine ja õlivärvi tegemine – Rutt Veide (Coloratum),
• Vana puitakna korrastamine ja tööde järjekord – Tarmo Elvisto, Indrek Värv (SRIK),
• Puitakna kittimine, klaasimine ja värvimine – Tarmo Elvisto, Indrek Värv (SRIK),
• Puitakna liistude ja punnide eemaldamine – Helena Sõnajalg (Tartu SRIK).