Taavi Aasa kehtestatud lennukeelud vajavad Euroopa Komisjoni heakskiitu

Aasa korralduse kohaselt on eilse seisuga Eestis keelatud lennata Ühendkuningriiki, Rootsi, Iirmaale, Belgiasse, Portugali, Hispaaniasse, Türki, Valgevenesse (läbi karantiiniaja toiminud ühendus Minskiga lõpetatakse 24. maist) ja Venemaale. 

Eesti seadis selleks kõrgeks riskipiiriks üpris konservatiivse näitaja – 25 koroonaviirusesse haigestunut 100 000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul. Sihtriikide epidemioloogilise olukorda hindab ministeerium iga päev ning võib avada või piirata lennuliinide avamist vastavalt viiruse levikule. 

Kuna käskkirja kohaselt kestab lennukeeld 21 päeva, peab seaduste kohaselt sellest teavitama ka Euroopa Komisjoni, mida veel esmaspäevase seisuga polnud tehtud.

"Lennukeelust tuleb kehtivate õigusaktide kohaselt teavitada Euroopa Komisjoni, Eesti teavitus veel kohale jõudnud ei ole (see võibki muidugi veidi aega võtta). Pärast 2 nädalat kestnud piirangut enam teavitusest ei piisa, tuleb saada edasiseks komisjoni heakskiit," kirjutas sotsiaalmeedias Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets. 

Ta lisas: "Kokku (lisaks Eestile) on jõus olevaid lennukeelde 10 EL riigis. Viimase kuu jooksul pole ükski riik lennukeelde kehtestanud ja mitmed on olemasolevad maha võtnud. Tundub, et Eesti liigub vastasuunas."

Lennundusekspert: Aas piirab pigem konkurentsi kui viiruse levikut

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) piirangutesse suhtus kriitiliselt ka lennundusekspert Sven Kukemelk, kelle sõnul on Aasa  lähenemine lennuühenduste lubamisele maailmas pretsedenditu, sest kui reisija roovib minna Rootsi, tuleb tal osta lisapilet, et sõita Helsingi kaudu. Tema sõnul keelab tavaliselt riik kas kõik lennud või ei luba maale teatud sihtkohtadest saabujaid. (Praegu võib aga ikka lennata vahemaandumisega riikidesse, kuhu otselennud Taavi Aasa käskkirja kohaselt on keelatud ehk tohib lennata Ühendkuningriikidesse läbi Frankfurdi või Belgiasse läbi Amsterdami - toim).

"Et keelatakse lendude saabumist teatud riikidest - sedasorti piiranguid seni ei ole nähtud. See on eelkõige seotud sellega, et see on ebamõistlik, kuna reisija saab Rootsist tulla läbi Helsingi, läbi teiste jaamade. See on pigem konkurentsi piiramine kuivõrd nakkuse leviku piiramine. See tähendab lihtsalt nende jaoks, et nad peavad ostma täiendava pileti Stocholmist läbi Helsingi Tallinnasse," rääkis Kukemelk.