Praegu on mööbli ülevärvimine moes. 1960. aastate ja vanemate mööblitükkide puhul tasub mõelda ajastutruumale kordategemisele.Foto: pixabay.com
Remont ja Ehitus
19. juuli 2021, 06:17

Proovi kätt restaureerimises! Nende nippidega saad vanale mööblile uue elu anda

Vanale mööblitükile uue elu andmine on loominguline ja rahuldust pakkuv protsess, millest võidavad nii kodune interjöör, ümbritsev keskkond kui ka rahakott. 

Pea igast vanast mööbliesemest saab asja, aga päris kõigest mitte, sestap tuleks alustada kriitilisest hindamisest – kui ese on ajahambast sedavõrd puretud, et konstruktsioongi ei püsi püsti ja materjal pudeneb käes laiali, on selle eluiga tõenäoliselt läbi. Samas paljude kehva väljanägemisega esemete puhul piisab vaid korralikust puhastamisest ja uuest värvikihist.

Alusta väiksemast projektist

Elu esimene renoveerimistöö võiks olla väikesemahuline, näiteks laud või taburet. Vitriin- või riidekapi võiks ette võtta alles siis, kui mõne pisema tööga on käsi valgeks saanud. Renoveerimise üheks olulisemaks etapiks on puhastamine, sest tolmust või plekilist pinda ei tohi värvida ega muul moel viimistleda. Pesemiseks piisab enamasti lapist ja soojast seebiveest, samas rasvaplekkidest saab jagu nõudepesugeeliga ning hallitust tuleb eemaldada selleks mõeldud spetsiaalse vahendiga.

Kui mööbliesemelt on vaja eemaldada vana värvi või lakki, saab seda teha pahtlilabida ja liivapaberiga, mõne materjali puhul võib kasutada ka värvieemaldajat, aga üldiselt saab selleta hakkama. Kui mööblis on praod, isegi vaevumärgatavad, tuleks need kindlasti pahteldada ja lihvida, uus viimistlus pragusid ei peida. Kuna värvi eemaldamise, pahteldamise ja lihvimise käigus tekib tolmu, tuleb pesemist korrata ja seejärel lasta materjalil korralikult ära kuivada.

Ära unusta kruntimist

Kui põhjalik eeltöö on tehtud, saab asuda viimistlema. Värv, lakk või muu viimistlusmaterjal vali lähtuvalt mööbli­eseme materjalist ning selle pealekandmise pintsel lähtuvalt viimistlusvahendist. Lahustipõhiste värvidega kasutatakse naturaalsete karvadega pintslit, vesialuseliste värvide puhul sünteetilist. Uut värvi ei tohi otse mööblile kanda, selle alla läheb krunt, mille valik sõltub samuti alusmaterjalist. Kui kahtled, tasub alati ehituspoest nõu küsida, et ei peaks tööd uuesti nullist alustama. Näiteks polüester­kattega sektsioonkapile läheb kindlasti lahusti baasil kruntvärv.

Mööbli värvimiseks kasutatakse küll erinevaid värve, aga tavaliselt on kõige kindlam valik selleks spetsiaalne mööblivärv, mida on saada kõikvõimalikes toonides, nii mati kui läikivana. Värvi kantakse peale tavaliselt kaks kihti. Seejuures ei tasu peljata ka mitme värvi kombineerimist, näiteks kummuti karkass võib olla ühte ja sahtlid teist värvi. Kriidivärvi puhul tasub arvestada, et see tuleb alati üle vahatada või lakkida, vastasel juhul hakkab see määrima ja kulub kiiresti maha. Metallist ja plastist esemete puhul võib kasutada ka spreivärve, mille pealekandmine on lihtne ja käib kiirelt.

Tumedaks värvitud romantiline teiseringimööbel näeb sageli väga šikk väja. Foto: pixabay.com

Niiskes ruumis kasuta lakki

Iga mööblieset ei pea sugugi värvima, näiteks puidu looduslikku olemust täiendavad pigem peitsid, õlid, vahad ja õli­vahad, viimased on eriti populaarsed ja neid on saadaval paljudes läbikumavates toonides, aga ka täiesti värvituna. Valamukapil või muudes märgades kohtades on siiski kõige kindlam valik lakk. Vesi­aluselised lakid on soovitatavad ka kohtades, kus võib tekkida kulumist, näiteks laste meisterdamis- ja joonistamislaual. Lakki kantakse samuti peale mitu kihti, kusjuures nende pealekandmise vahel tuleks teha kerge lihv liivapaberiga. Kui on soov anda mööbliesemele vanutatud ja kulunud ilmet, võib kasutada antiiklakki.

Värvidele, peitsidele ja vahadele on ka huvitavaid alternatiive, näiteks saab spetsiaalse mööblikleebisega esemeid üle kleepida, neid on müügil erineva värvi ja mustriga, nii läikivaid kui matte. Seda võimalust kasutatakse sageli näiteks köögimööbli puhul. Päris populaarne on ka mööblil tapeedi kasutamine ja seejärel üle lakkimine.

Pehme mööbli renoveerimine on küll keerukam, aga nobenäppudele siiski täiesti jõukohane ettevõtmine. Nii diivanil, tugitoolil kui pehmendusega toolidel võiks vahetada ise tekstiili. Tavaliselt on see kinnitatud klambritega, mis tuleks eemaldada ettevaatlikult kas klambri­eemaldi või kruvikeerajaga. Seejärel tuleb karkass puhastada, lihvida ja viimistleda, kontrollida üle porolooni seisukord ja see vajadusel välja vahetada. Vana kanga järgi saab uuest kangast sobivad tükid välja lõigata ja mööbliklammerdajaga karkassi külge kinnitada. Seda viimast võiks teha kahekesi, sest kangas tuleb korralikult pingule tõmmata.

Mõnikord polegi mööblile vaja uut värvi või katet, sest totaalse muutumise efekti tagab mõne näiliselt väikese detaili muutmine. Kappidel on lihtne vahetada nupud ja käepidemed uute vastu või panna toolidele alla uued jalad. Inetust kapist võib saada ilus riiul, kui sellelt uksed eest ära võtta. Tuleb lihtsalt lasta fantaasia lendama.

Sooja tooni puiduse lauaplaadi võib ka värvimata jätta. Foto: pixabay.com

IDEID KATSETAMISEKS:
• Katkise tooli seljatoest saab teha riidenagi: eemaldad, puhastad, lihvid ja värvid seljatoe ning kinnitad sellele kruvidega konksud.
• Puidust siseuksest saab suure söögilaua, kui see korralikult viimistleda ja sobivad jalad alla leida.
• Konsoollauast, kummutist või riiulist saab teha ise valamukapi, aga see tuleb niiskuskindla lakiga katta.
• Vana lambi karkassile saab teha ise riidest või fliistapeedist uue katte.
• Diivani- või söögilaua võib katta uue tasapinna või kasvõi kalasabamustrisse pandud parketiga. Kleepimiseks võib kasutada montaažiliimi. Sarnasel moel võib ka riiuli- või kapikarkassist uue laua ehitada.
• Taburetist saab teha abilaua, kui sellele panna alla uued jalad.
• Kummutist ja puidust töötasapinnast saab meisterdada köögisaare.
• Tugevast puidust kastidest võib teha rõdumööbli - nii pingid, laua kui riiulid.