Kodu ja Aed

Tahad aeda roosivaipa? Vali hoolega sorti ning pea silmas neid istutamise tõdesid 

Ingrid Sembach-Hõbemägi, 12. jaanuar 2021 06:16
’Sorrento’Foto: Mart Ojasalu, Rosmakori roosiaed
Pinnakatte- ehk vaibandrooside populaarsus on meie aedades ja haljasaladel aasta-aastalt kasvanud. Pinnakatterooside all peetakse silmas laiuva kasvukujuga madalaid roose, mille mõnevõrra ehk väheldase õiesuuruse kompenseerib pikk rikkalik õitsemine.

See roosirühm on umbes 30-aastane ning paljud selle omadused on pärit läikivalt kibuvitsalt. Kasvukuju ja -kõrguse alusel jaotatakse need nelja rühma: madalad roomavad (kõrgusega 20-40 cm), kuhikjad, jõulised laiuvad ja kõrged kuhikjad (nn kaskaadroosid).

’Aspirin’Foto: Mart Ojasalu, Rosmakori roosiaed

Populaarseim pinnakatteroosidest on kindlasti ’Aspirin’ (1997). Erinevalt paljudest teistest sortidest on tema roosakasvalged täidisõied vihmakindlad ega lähe mädanema. Hea talvekindlusega umbes poolemeetriseks kasvav roos, kellel on ka ilusad terved läikivad lehed.

Sadevälja talu ’Palmengarten Frankfurt’Foto: Mart Ojasalu, Rosmakori roosiaed

Hästi on end meie kliimas tõestanud ka ’Palmengarten Frankfurt’ (1988), kellele on väljastatud ka haigus- ja talvekindlust tõestav ADR-sertifikaat. Tema tumedas lillakasroosas pooltäidetud õiekobaras on korraga kuni 25 õit ning taim kasvab 50-60 cm kõrguseks. Õitseb rikkalikult juunist septembrini.

’Bonica’Foto: Mart Ojasalu, Rosmakori roosiaed

Eesti tingimustes üks kõige vastupidavamaid pinnakatteroose on ’Bonica’ (1982). Tema heleroosad õied on küll väiksemapoolsed, kuid asetsevad suurtes õisikutes ning taim õitseb suve jooksul korduvalt ja rikkalikult. Laiuva kasvukujuga, saab kasutada nii üksiktaimena kui gruppides või kasvatada lausa õitsva hekina. Sobib kasvatamiseks ka amplites ja anumates.

’Lumivalgeke’Foto: Mart Ojasalu, Rosmakori roosiaed

Hinnatud kodumaine sort on magusalt lõhnav ’Lumivalgeke’ (1950). Lumivalged 2,5 cm läbimõõduga õied asetsevad tihedates õiekobarates, korraga võib taimel kasvada kuni 50 õit. Jõulise kasvuga taim talvitub hästi, kuid igaks juhuks võiks teda talvel ikka katta.

’Gärtnerfreude’Foto: Mart Ojasalu, Rosmakori roosiaed

Väga silmapaistva õievärvusega on ’Gärtnerfreude’ (1999), kellel on pleekimiskindlad punakasroosad täidisõied ning hästi läikivad terved lehed. Sobib hästi kasvatamiseks ka konteinerites ja anumates. Talle on väljastatud ADR-sertifikaat, Eesti oludes talvitub keskmiselt, mistõttu on vajalik talvekate.

’Heidetraum’Foto: Mart Ojasalu, Rosmakori roosiaed

Pinnakatteroosil ’Heidetraum’ (1988) on särava roosa õietooniga pooltäidis- kuni täidisõied, mille erk värv vananedes veidi heledamaks pleegib. Tema õitsemine on nii rikkalik, et õitemeres lehti peaaegu ei paistagi, mistõttu kuulub sarja ’Flower Carpet’. Selle sarja roosid on vähese hooldusvajadusega ja väga vastupidavad õitsejad. Põõsas on laiuva ja lamanduva kasvukujuga.

’Aprikola’Foto: Mart Ojasalu, Rosmakori roosiaed

Aprikola’ (2000) õied on nimele vääriliselt puhkedes aprikoosivärvi kollakasoranžika tooniga, muutudes hiljem roosaks. Meeldivalt puuviljalõhnaliste õite läbimõõt on u 6 cm. Ilusa terve tumerohelise läikiva lehestikuga, kasvukõrguselt jääb 70 cm ligi. Haigustele ja meie talvedele üsna hästi vastupidav sort, ADR-sertifikaadiga. Talvekate siiski soovituslik.

Kuidas roosi istutada?

Väärisroosid pole omajuursed, vaid alusele poogitud või silmastatud. Pookekoht moodustab omamoodi paksendi ja see koht mängib roosisordi ellujäämises määravat rolli. Roos tuleb istutada nii, et pookekoht jääb maapinnast 4–10 cm sügavamale, lihtsamalt võttes ehk naise käelaba laiuse jagu. Vastasel korral ei aja taim uinuvatest pungadest uusi võrseid ning kannatab ta tema talvekindlus, sest roosile võib saatuslikuks saada juba 10–15 miinuskraadi.

Roosid on väga suure veetarbega taimed. Seetõttu on oluline ka istutamise aeg, sest rooside lehtedest vee aurustumise vähendamiseks tuleks nende mahapanekuks valida pilves ilm või õhtune aeg. Enne istutamist tuleb juurepall korralikult läbi kasta ja rooside toonust jälgida ka veel järgnevate nädalate jooksul pärast istutamist.

Samal teemal

31.10.2020
Ära oota külmadeni! Säti roosid talveks valmis
31.08.2020
Kibuvits – kas imetleda või välja tõrjuda?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee