Kodu ja Aed

Söödavad lilled ehk Aiailu, mis sünnib patta panna 

Janne Põluaas, ajakiri Tiiu, 4. juuli 2021 09:03
HiidiisopFoto: Istockphoto
Paljusid maitsetaimi kasvatatakse aias ilu pärast ja vastupidi – osa kaunitare passib ka taldrikule. Mõne puhul ei teagi, on ta nüüd rohkem ilu- või maitsetaim, sest kena lehestik või õied tagavad väärilise paiga kas või lillepeenra esireas.

Maitsetaimedest saadavad vitamiinid ja mineraalained on tervisele kasulikud, kuid vähetähtis pole ka visuaalne pool – toitu kaunistavad lehed ja õied pakuvad elamust kõigile meeltele. 

Samal teemal

Aromaatsuse ja muude heade omaduste esile tulemiseks on väga oluline, et maitsetaimedel oleksid sobivad kasvutingimused. Enamik ürte eelistab päikest, mõni talub ka poolvarju. Üldjuhul ei oota nad rammusat kasvupinnast, kuid on siiski tänulikud kevadel antud komposti või muu loodusliku turgutaja eest. 

Sobivaim aeg ürtide korjamiseks on päikeselisel hommikupoolikul, kui nad on öisest kastest kuivanud ning tulvil parimaid maitseid ja lõhnu. Maitsetaimi on mõttekas kasvatada pottides ja konteinerites rõdul või terrassil. Kui mõnelt on suur osa lehti naksatud ja ta hetkel kõige nägusam pole, on väga lihtne neid ümber paigutada. Natuke orgaanilise vedelväetisega poputamist ja taim kosub taas.

Hiidiisop (Agastache)

Enamasti hallikate lehtedega mesilaste-liblikate lemmik. Tuntud kui üheaastane aromaatne maitsetaim, kasvatatakse ka peenrailuks. Eelistab päikest ning dreenitud viljakat mulda. Võib kesta üle talve, sel juhul vajab katet. Lehed sobivad salatisse, kala- ja liharooga, magustoitu ning teeks. 

HiidiisopFoto: Istockphoto

Suur mungalill (Tropaeolum majus)

Üheaastane taim, kelle leekivates toonides õied, nagu ka toored viljad ja noored lehed sünnivad süüa. Vajab kasina toitainesisaldusega, vett läbilaskvat niisket mulda. Maitselt kui kress-salat. Tooreid konservvilju ja -õienuppe lisatakse liharoale, õitega kaunistatakse. 

Suur mungalillFoto: Istockphoto

Harilik pune (Origanum vulgare)

Vürtsikus areneb välja päikeselises soojas kohas. Eelistab lahjat liivast pinnast – kuivust talub, liigniiskust mitte. Võrsetippudest näpistatakse lehti ja õisi. Kuivatamiseks lõigatakse õitsvad osad maha, asemele kasvavad uued. Lihasupi, soolakurkide ja verivorsti maitsestamiseks.  

Harilik puneFoto: Istockphoto

Mets-kassinaeris (Malva sylvestris)

Kahe- kuni mitmeaastane pehmekarvane roosakaslillade tumedasooneliste õitega rohttaim. Eelistab päikeselist sooja kohta ja dreenitud toitainerikast pinnast. Lehtedest saab spinati moodi köögiviljalisandi. Imekenad õied sobivad tee jaoks ja garneeringuks.

Mets-kassinaerisFoto: Istockphoto

Harilik kurgirohi (Borago officinalis)

Harjaskarvakestega kaetud kurgilõhnaline taim. Vajab niiskust, muidu närtsib. Kui lasta viljadel valmida, tekib isekülvioht. Siniseid õisi, mis puhkevad kogu suve, võib lisada toitudesse ja jookidesse. Noored lehed sobivad kohupiima, supi, kala- ja munaroa nüansiks. Ja kurgisalatisse! 

Harilik kurgirohiFoto: Istockphoto

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee