Foto: Pixabay
Kodu ja Aed
26. juuli 2020, 13:56

10 soovitust: kui kastad aeda, tee seda põhjalikult!

Suvised kuumalained, mis rannalistele väga meeltmööda, tähendavad aiapidajaile tõsist peavalu. Kastmine tundub küll lihtne, aga omad tarkused, mida teadma peaks, on sellegi töö juures, kinnitab K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets – ainult siis lokkab aed kenasti ka kuumal suvel.  
  • Põuaajal tuleb muru ja lilli korralikult kasta – aga see ei tähenda, et seda tuleb teha sageli. Tihe, aga napi veega kastmine meelitab taime juured pindmisesse kihti ja see on pikas plaanis kahjulik. Veendumaks, et taimed on saanud piisavalt vett, tuleks pista näpp mulda – kui pealiskiht on küll märg, aga sügavamalt on muld kuiv, tuleks kastmist jätkata.

  • Kuumal päeval võib taimedelt aurustuv vee hulk kahekordistuda, mis tähendab, et taastumiseks vajavad nad tavapärasest kaks korda rohkem vett. Eriti jäävad kuival ajal hätta suurte lehtedega taimed, mis vajavad niisket keskkonda. Paremini peavad vastu suured puud-põõsad, millel on lai juurestik, aga kui põud püsib pikalt, vajavad ka puud kastmist.

  • Kasta võiks varahommikul või õhtupoolikul, sest siis pole nii kuum ja vett aurab ära vähem. Parim aeg kastmiseks on pisut sombune ilm, eriti hea on kasta aeda vahetult enne või pärast vihmasadu: vesi imendub kõige paremini märjas mullas, koorikuks kuivanud pinnast on raske korralikult läbi kasta.

  • Vesi peaks olema toa- või õuesoe – enamik aiataimi ei talu külma ega kuuma vett. Lehtedele sattunud jäiselt külm vesi võib põhjustada taimehaigusi, nt jahukastet.

  • Kasta tuleb eelkõige juuri, lehtedelt aurustub vesi kiiresti ja taimel on sellest vähe abi.

  • Mulda tasub korrapäraselt kobestada ja kasutada multši – see aitab niiskust hoida ja kastmiskordi vähendada.

  • Põuanädalatel võiks lasta murul kasvada üle kümne sentimeetri kõrgeks – nii loob muru endale ise varju ja see takistab kuivamist.

  • Niidust ei maksa kuival ja palaval ajal murule väetiseks jätta, sest kui see kiiresti kuivab, siis murujäätme lagunemine aeglustub ja tekkida võib kõdukiht. Kui see on üle viie millimeetri paks, tekib vee- ja hapnikupuudus ning muru muutub haigustele vastuvõtlikumaks.

  • Kuivanud laikudele võib täiendavalt muruseemet külvata kogu suve, aga seda tasub teha vahetult enne suurt sadu – seemnete idanemiseks on niiske muld hädavajalik.

  • Aiaomaniku kastmisvaeva aitavad vähendada vihmutid, eriti kui vett saab oma tiigist või veekogust, kus see pole jäiselt külm. Tõhusad on vihmutid eelkõige muru kastmisel, sest lille- või köögiviljapeenarde ja põõsaste kastmiseks on vihmutivesi liialt pinnapealne. Kui taimed näivad närbunud, ei maksa arvata, et neist enam asja ei saa: enamik neist saab pärast kastmist taas eluvaimu sisse. Kõige rohkem ohustab põud hiljuti istutatud taimi ja värskelt külvatud muru.