Võta sumedatest suveõhtutest viimast: sea kino üles oma koduaeda!

Minu ühes lemmikfilmis „Hea aasta“ viib peaosatäitja Russell Crowe oma kaaslase kihvti õuekinno-kohvikusse, kus puude vahele tõmmatud valgele linale näidatakse vanu mustvalgeid filme. Nii romantiline, õhkan seda stseeni vist juba 55. korda vaadates ja langetan siis otsuse: „Olgu minu elu ka nagu mu lemmikfilm! Teeme meiegi oma koduaias ühe õuekino õhtu!“

Kõigepealt kirjutan oma plaanist Facebooki seinale ja uurin, ehk on keegi mu sõpradest sedasorti õuekino korraldanud ja oskavad mulle nõu anda. Peas on tosin küsimust, aga kust üldse alustada? Selgubki, et mitmed sõbrad omavad aiakino kogemust. Saan teada, et võtmeroll on kvaliteetsel projektoril, mida osa mu nõuandjaid on töölt nädalavahetuseks koju laenanud, teised lausa poest endale päriseks soetanud.

Projektor on esmatähtis

Mida õigupoolest tähendab kvaliteetne projektor ja kui palju see üldse maksab? Tuttav IT-mees peab mulle pika loengu projektorite tehniliste andmete kohta. Olulisim, mida suudan salvestada, on sõna „luumen“ ehk valgustugevus. Luumeneid peaks projektoril, mida on vaja väikesele seltskonnale aiakino korraldamiseks, olema võimalikult palju, vähemalt 3200. Siis on pildikvaliteet piisav, et näidata seda ka veidi valgemal suveõhtul.

Nähes uute korralike projektorite hindu (need küündivad mitmesaja euroni), ei hakka ma kaalumagi, et sellise endale päriseks ostan. Ma ju ei plaani avada pidevalt tegutsevat õuekino, vaid tahaks esialgu ühe filmi ära vaadata. Asun internetis projektorite laenutusi läbi kammima, ja neid on tõesti mitu. Leian endale sobiva projektori lehelt Arvutiait.ee, kus laenutuse hinnad on sõltuvalt projektorist 9–17 eurot ööpäev. Valin 4200 luumeniga projektori (Epson EB-2247U, mille võimalik projitseerimiskaugus on 1,5–17 m) ja broneerin selle järgmiseks nädalavahetuseks. 

Kas ekraaniks piisab linast?

Arvutiaida töötaja on väga abivalmis meesterahvas, kes nõustab mind ka selles osas, kui suurt ekraani projektor vajab, ja julgustab, et tegelikult ei pea eraldi spetsiaalset ekraani rentima. Saab hakkama ka valge linaga. Kuigi plaanisingi ühest voodilinast teha kardinapuu küljes rippuva ekraani, otsustan lõpuks võrdluse huvides ka spetsiaalse ekraani laenutada. Siis on kindlam, et kõik õnnestub.

Kui projektori võtsin pakutavatest maksimaalse valgustugevusega, siis ekraani valisin kahest võimalikust väiksema. 2 × 2 m suuruse iseseisvalt kolmjalal püsti seisva ekraani laenutus läheb maksma seitse eurot ööpäev. See tundub mulle igati mõistlik.

Ja kinoõhtu võib alata!

Või noh, mitte kohe esimesel katsel! Olen sunnitud kogu ürituse nädala võrra edasi lükkama, sest juuli teisel nädalavahetusel plaanitud kinoõhtuks lubavad ilmaennustajad suurt tormi. Pugistan korra naerda, kui mõtlen, et äkki nii ongi põnev, et saab vaadata näiteks „Titanicut“ ja 5D-kinoelamus on vihma ja tuule tõttu tasuta olemas. Aga siis tuleb mulle meelde projektori ja ekraani tagatisraha – 120 eurot, mille pidin maksma, juhuks kui midagi peaks tehnikaga juhtuma, ning mul kaob soov rajutormis võõraste asjadega katsetada.

See-eest sellest järgmisel nädalavahetusel on kaunis soe suveilm. Toon rendikohast tehnika ära ja sätin arvuti aknast välja rippuva pikendusjuhtmega projektori külge. Tassin õue ka kodukontori muusikakeskuse kõlarid, mis samuti arvutiga ühendatud, ja panen vastu maja seina püsti ekraani.

Mugav pikutamine ja käeulatuses näksid!

Meie üheksaliikmelisele seltskonnale mugavama filmielamuse tagamiseks saab peale aiadiivani toast õue tassitud ka üks pisike diivan, vana tugitool, kiiktool ning suur hunnik pleede-diivanipatju.

Enne kinoõhtut sööme kõhu grilltoitu täis, filmi ajaks popsitame valmis popkorni ja laome vaagnale köögi- ja puuvilju. Minu poeg valmistab kannu sisse limonaadi, ämm sätib õunapuude külge vahvad lambikesed ja filmi alguskaadrid hakkavadki tööle.

Veidi tehnilist pusserdamist

Ja siis selgub, et pilt ei taha kuidagi ekraanile ära mahtuda. Nihutan ekraanist 1,5 meetri kaugusel oleva projektori veel pool meetrit kaugemale, laon sellele esiotsa alla paar DVD-karpi ja katsetame uuesti – nüüd on juba täitsa hästi. Kõik on nõus silma kinni pigistama, et 10 cm mõlemalt poolt ekraani valgub pilt ka maja seinale … Õnneks on oluline siiski ekraanil ja see väike puudus vaatamist ei sega.

Siis aga selgub teine tõrge – kuna koduaed on üsna suure müraga tee ääres, summutab autode vuramine meie väikestest kõlaritest tuleva heli. Paneme filmi taas pausile ja toome õue veidi suuremad kõlarid. Pärast 20minutilist klapitamist saame lõpuks kõlarid ühendatud ning nüüd võib küll vaatama hakata.

Kell on juba 21.30 ja päikeseloojanguni on veel umbes tund aega, kuid pilt on täiesti nähtav. Vaatan kord ekraani, kord enda ümber istuvat peret ja rõõmustan südamest. Täna oleme tõesti nagu mu lemmikfilmis, unistus täitus.

Kokkuvõte

Kaua kuklas tiksunud idee sai teoks ilma suuremate viperusteta ja ka täiesti mõistliku aja- ning rahakuluga. Katsetasime ka valge linaga ekraani, selleks kinnitasin suure valge voodilina kardinapuu külge, mille riputasin maja seina külge. Toimis suurepäraselt. Ent kuna renditud ekraan oli käepärast ja seisis oma mugaval jalal, otsustasime vaadata seekord filmi sellelt.

Kuigi ekraanipilt ei olnud nii terav ega oluliselt suurem kui tubasel filmiõhtul, siis värskes õhus, laternate ja tähtede romantilises valguses, mõnusalt sooja teki sisse poetuna tundus filmi vaatamine väga eriline elamus. Filmi „Jumanji“ kolmas osa oli samuti hea valik – sai naerda ja oli köitev. Kellelgi ei hakanud külm ega igav, naabridki ei kurtnud liigse heli pärast.

Juba uurivad sõbrad ja pere, millal uue filmiseansi korraldan – seega võin lugeda kodukino korraldamise eksperimendi igati õnnestunuks.

Sammud, et su esimene kinoõhtu õnnestuks:

• Vali välja filmiõhtuks sobiv koht. Koduaed või veranda on filmiõhtuks kõige lihtsamad, ent miks mitte tõmmata kinolina üles ka maal tammepuu all või lemmikranna privaatses sopis. Viimaste puhul pead arvestama ka generaatori vajadusega ja varuma õuetingimisteks sobivaid pikendusjuhtmeid.
• Kooskõlasta osalejatega toimumise aeg. Hea on teha eraldi FB-grupp või Messengeri vestlusaken. Siis saate jooksvalt infot vahetada ja sa ei pea kõigiga eraldi suhtlema. Seejuures peaksid kinolised olema ka parajalt paindlikud, kui ilmateade lubab kehva ilma.
• Klapita filmi algusajaks umbes tund aega enne päikeseloojangut, siis on juba piisavalt hämar ja filmi lõpp ei jää liiga hilja peale.
• Hangi projektor ja ekraan. Kõigepealt uuri tuttavatelt, ehk on kellelgi vajalik tehnika kodus olemas ja ollakse nõus seda üheks õhtuks sulle laenama. Kui see ei õnnestu, siis projektorite laenutamisega tegeleb ka hulk firmasid. Kui oled leidnud endale meelepärase tehnika, broneeri see ning lepi kokku tasu ja tagatisraha tingimused. Pööra projektorit valides tähelepanu selle valgustugevusele – on väga oluline, et luumeneid oleks piisavalt, vähemalt 3200.
• Mõtle läbi istumine. Tavaliselt kestab film umbes kaks tundi. Seega peab istumine olema mugav, pehme ja niiskuskindel, muidu pole filmielamus nauditav.
• Valmista filmi juurde ka näkse. Leppige seltskonnaga omavahel kokku toidu-joogi osas, kes mida toob. Hästi sobivad kõik söögid, mida on kerge näppudega süüa ega pea kartma, et need liialt laiali pudenevad.
• Loosige või hääletage film. Arvesta filmivalikul kõigi soovidega, tehke näiteks hääletus, paludes igal osalejal öelda üks film, mida tema tahab vaadata. Ja siis valige nende seast. Kui hääletus ei anna selgust, tehke loos. Arvesta ka sellega, kas seltskonnas on lapsi. Action-filmidel on tavapärasest tugevamad bassihelid, mis võivad naabreid häirida.
• Tee peaproov. Katseta enne kokkulepitud algust, kas ekraan on piisavalt kaugel ja pilt selge ning kas kõlaritest tulev heli ja subtiitrid on paigas.

Enne esmakordset filmiõhtu korraldamist tekib palju küsimusi. Õnneks on neile lihtsad vastused.

Kuidas ühendada omavahel projektor ja arvuti?

Projektoril on tavaliselt kaasas HDMI-juhe, mis ühildub arvutiga. Veendu, et su arvutil oleks olemas ka DVD-mängija.

Kui kaugele ekraanist peaks paigutama projektori?

See sõltub projektorist. Küsi laenutusest nõu. Eksperimendi jaoks laenutatud projektoril oli võimekus näidata pilti vahemaalt 1,5–17 m, seega reaalne sobivus selgub kohapeal katsetades.

Kui suur peaks olema ekraaniks sobiv lina?

Täiesti piisab 1,6 × 2 m voodilinast. Renditud ekraani mõõtmed olid 2 × 2 m.

Mismoodi filmile heli tekib?

Ühenda arvuti taha kõlarid. Kõige lihtsam on, kui sul on käepärast võtta arvutikõlarid. Suuremate kõlarite ühendamisel palu abi mõnelt tehnikat hästi tundvalt sõbralt.

Tea seadust!

Tea, et filme võid vaadata tõesti vaid privaatse üritusena pere või sõpradega. Avaliku õuekino korraldamisel kehtivad juba autoriõigustega seotud piirangud.

Kui palju läks filmiõhtu korraldamine maksma?

Kokku kulus filmiõhtule 36 eurot.

Projektori ja ekraani üheks ööpäevaks rentimine maksis 24 eurot, uus DVD sai soetatud 12 euro eest. Kõik muu – arvuti, pikendusjuhtmed, õuelambid, kõlarid ja istumiseks vajaminev − oli meil olemas. Toidud tõid „piletirahaks“ teised pereliikmed.