Bioloogi miniloeng: kas peame kartma hispaania teetigu?

Hispaania teetigu.Teetigusid eristab kõigist teistest meie kojata tigudest, sealhulgas alumistel piltidel olevatest seatigudest, hingamisava paiknemine mantlikilbi peapoolses osas, kõigil teistel paikneb hingamisava mantlikilbi kehapoolses osas. Teistest teetigudest eristab täiskasvanud hispaania teetigu kehapikkus, mis on hispaania teeteol üle 8 cm, kõigil meie omamaistel teetigudel alla selle, ning küljetriipude puudumine, mis meie teistel teetigudel enamasti olemas on.Foto: Vidapress

Eesti uudised

7. august 2020, 22:30

Toomas Esperk: "Kahjuks tundub küll, et hispaania teetigu on meile tulnud selleks, et pikemaks ajaks jääda ja paraku muud võimalust kui õppida selle liigiga koos elama meil ei ole."

Bioloogi miniloeng: kas peame kartma hispaania teetigu?

Keit Paju

Sel suvel on tähelepanu keskpunkti tõusnud hispaania teetigu, kes külvab paanikat nii aiapidajate kui kohalike omavalitsuste seas. Katkuna leviv hispaania teetigu on vallutanud nüüdseks kogu Eesti. Sissetunginud võõrliigiga käib kaasas ka mitmeid müüte: et lisaks taimedele sööb ta isegi linnupoegi, et tal ei ole Eestis looduslikke vaenlasi ning et ta levitab lausa inimestele ohtlikke haigusi. Tartu ülikooli selgrootute zooloogia dotsent Toomas Esperk (43) kummutab müüdid ning selgitab, kui suurt ja millist ohtu nälkjas Eesti ökosüsteemile ja majandusele kujutab.

Kes on hispaania teetigu ja miks teda nii ohtlikuks peetakse?