Virgiinia nõiapuu (Hamamelis virginiana)Foto: Istockphoto
Kodu ja Aed
13. september 2020, 08:19

Sügise lummuses: vaata, millised taimed toovad aeda kuldkollast värvitooni

Kui enamasti oodatakse sügiselt punaoranži kirevust, siis kollaste lehtedega puud-põõsad on need, kelle toel teised saavad leegitseda. Kollasel foonil säravad punane ja oranž uhkesti, kuid kuldkollasel on ka omaenda vastupandamatu võlu. 

Nagu varakevadel õitsev forsüütiapõõsas aitab üle saada lumevalevusest, nii soojendavad sügisel hinge ja annavad positiivse impulsi talvele vastu minekuks päikesekuldseks värvuvad puud-põõsad.

Värvumise tegelik põhjus tehti aga kindlaks alles 1990. aastatel. Enne oli ka teooriaid, kuid kinnitust neile mitte. Uurimustööde tulemusena sai selgeks, et kui päevad jäävad lühemaks, valget aega jääb vähemaks ja ööd jahenevad, algab taimelehtedes keeruline keemiline protsess. Lehtedele rohelist tooni andev klorofüll laguneb pisitasa ja esile pääsevad karotinoidide ja antotsüaanide mõjutatud kollane, oranž ning punane. 

Säravaimad värvid tulevad esile siis, kui sügispäevad on päikeselised ja kuivad, ööd aga külmakraadideta, ent siiski jahedad. Värvumisprotsessi soosib öö ja päeva temperatuuride võimalikult suur erinevus. 

Värviküllust kahandavad oluliselt põuane suvi, hiline kevad ja vihmane sügis, samuti varased öökülmad, mis sunnivad puid-põõsaid aegsasti lehti langetama.

Virgiinia nõiapuu (Hamamelis virginiana

Kasvab kuni kolmemeetriseks. Ehib end isemoodi narmaliste, meeldivalt lõhnavate kollaste õitega septembris, kui lehed on veel rohelised. Oktoobris värvuvad kuldseks ka lehed – omapärane vaatepilt, kui sügisvärvides põõsas õitseb! Eelistab täispäikest ja parasniisket mulda. Meil üks talvekindlamaid, ent noori istikuid tuleks külmade eest kaitsta. 

Amuuri korgipuu (Phellodendron amurense

Sobib suurde aeda või parki, võib kasvada 20 meetri kõrguseks ja 8 meetri laiuseks. Tumerohelised läikivad liitlehed meenutavad saare lehti, ka rohekad õiekobarad ja sinkjad luuviljad on kaunid. Viljad püsivad kaua, kuid kuldsed lehed varisevad vara. Eelistab poolvarju ja parasniisket viljakat mulda. Puitumata võrsed võiks talveks katta kuuseokstega. 

Amuuri korgipuu (Phellodendron amurense) Foto: Istockphoto

Harilik humalapuu (Ptelea trifoliata)

Kasvab väikese puu või kõrge põõsana. Juunis-juulis tulevad kollakasrohelised õied. Viljad on kui jalakal, neid hõõrudes tunneb humalalõhna. Kolmetised nahkjalt läikivad liitlehed värvuvad sügisel kollaseks. Eelistab sooja tuulevaikset kohta, kus niiskus ei kimbuta. Mullastiku suhtes nõudlik pole. Võrsed ei puitu igal sügisel ja võivad külmuda, ent taastuvad.

Harilik humalapuu (Ptelea trifoliata) Foto: Istockphoto

Vahtralehik (Kalopanax septemlobus

Kõrgus meil 5-6 meetrit. Vahtralehik õitseb augusti lõpust septembri keskpaigani. Sügisel kollaseks värvuvad lehed meenutavad vahtra omi, kuid suguluses on ta hoopis ženšenni, ogapaanaksi ja luuderohuga. Leheroots on erakordselt pikk – kuni 35 cm. Okstel ja tüvel on ogad, kokkupuude pole kuigi meeldiv. Külmematel talvedel võivad võrsed külmuda.

Vahtralehik (Kalopanax septemlobus) Foto: Istockphoto

Harilik pihlenelas (Sorbaria sorbifolia

Põõsa kasvukuju on püstine, passides hekiks. Õied on valged, püstised ja pööristes. Sort ’Pia’ püsib etteantud tingimustes ega levi juurevõsudega nagu põhiliik. Kuni 30 cm pikkused suured paaritusulgjad liitlehed meenutavad pihlakalehti, varase värvujana annab aeda sooja kollase värvilaigu. Kasvukoha suhtes leplik, sobib nii täispäike kui ka vari. 

Harilik pihlenelas (Sorbaria sorbifolia) Foto: Istockphoto