Esimeses „Loomaarst taskus“ saates räägivad Dr. Tiina Toomet ja zoosemiootik Laura Kiiroja lemmikloomade kohanemisest. Foto: Õhtuleht
Tiina Toomet 2. september 2020 15:57
Esimeses „Loomaarst taskus“ saates räägivad Dr. Tiina Toomet ja zoosemiootik Laura Kiiroja lemmikloomade kohanemisest. Suvi läbi perega koos olnud koerad-kassid peavad nüüd ootamatult pikki päevi üksi veetma. Eriti keeruliseks võib see kujuneda neil tegelastel, kes on juba märtsis alanud eriolukorra algusest harjunud kogu aeg oma perega koos olema. Kuidas selline üleminek valutumaks teha, kuidas ära tunda üksindusahistust ning kuidas on koroona lemmikloomapidamist mõjutanud?

Kuula saadet:

9 soovitust, kuidas koera üksiolekuga harjutada:

1. Alustada tuleb varakult, et harjutada järk-järgult ning pikendada eemalviibimist vähehaaval. Kui koer on harjunud päevade viisi pererahvaga koos olema, ei saa teda järsku terveks päevaks üksi jätta.

2. Esimesel töönädalal võiks teha pause ning koerale vahepeal seltsiks minna.

3. Koeral peab olema mõnus ja turvaline koht, mida ta seostab eelnevate toredate asjadega (söömine, mäng). Mõnele meeldib puur, aga ka sellega harjutamine võtab aega.

4. Kui koer on harjunud suure pere lärmaka eluviisiga, siis võivad nii vaikus kui ka kaugelt kostuvad hääled talle hirmutavad olla. Et toas ei oleks vaikne ning teisi hääli summutada, jäta näiteks raadio mängima.

5. Kodust lahkumist ja koju tulemist ei tasu liiga tseremoniaalseks muuta. Tagasi tulles tervita koera sõbralikult, kuid väldi ülevoolavat „pidutsemist“.

6. Koeraga koos veedetud aeg ei tohiks olla aktiivsetest tegevustest tulvil, sest nii hakkaks koer üle kõige just omaniku kojutulekut ootama. Koer peaks oskama koos omanikuga ka lihtsalt logeleda ning puhata.

7. Enamik koeri niutsub, kui nad üksi jäetakse, aga kui tegemist on südantlõhestava nutuga, siis võib olla targem minna tagasi ja teda rahustada. Koer, kes ennast paanikas olles pikemat aega üles krutib, ei suuda enam häid otsuseid teha (nt „ma lähen ja heidan nüüd magama“), vaid võib ennast välja elada näiteks mööblit närides. Samas ei ole hea koera väiksemagi häälitsuse peale tagasi pöörata, sest nii õpib koer meid „kamandama“.

8. Kui tegemist on üksindusahistusega, tuleb otsida professionaalset abi koerte käitumisspetsialistilt. Vahel peab loomaarst kirjutama välja ka ravimeid.

9. Pahanduste (haukumine, nutt, lõhkumine) eest karistamine ei vii kuhugi. Kui, siis ainult suuremasse stressi ja käitumishäirete süvenemiseni. Üksinda n-ö halvasti käituv koer ei tee pahandust omaniku kiusamiseks, vaid seetõttu, et ta ei oska end muudmoodi maandada.

Kuula saadet siin!