Eveliis Kund-Zujev, töötamine kodukontoris.Foto: Martin Ahven
Raha
15. september 2020, 10:43

Uuring selgitab: kas tööandjad suhtuvad kodukontorisse soosivalt?

CV-Online viis augustis läbi 1200 vastajaga tööturu küsitluse, millest selgus, et 26% ankeedi täitnutest soovis töötada ainult kodukontoris, 16% ainult ettevõtte kontoris ning 49% peab ideaalseks variandiks aja jagamist kontoris ja kodus töötamise vahel. Kodukontori kasutamisse suhtub soosivalt 67% tööandjatest, seega näitab trend, et kodukontori osaline rakendamine on paljudel ametialadel saamas tavapäraseks, vahendab Tooelublogi.ee.

Kodukontoris töötamisel on mitmeid eeliseid, näiteks aja kokkuhoid töölemineku arvelt, paindlik ajaplaneerimine, sageli tulemuslikum ajakasutus, üksi olles on lihtsam keskenduda jmt. Kui sinu amet võimaldab, aga tööandja pole kodus töötamist seni heaks kiitnud, tasub läbi arutada, millised on võimalused näiteks osaliseks kaugtööks. Selgita oma juhile, millist kasu saab sinu kodus töötamisest ettevõte ning kuidas ta saab olla kindel, et asjad hästi ja veel pareminigi tehtud saavad.

Kas palgad on kasvanud või kahanenud?

Samale uuringule tuginedes vastas 53% inimestest, et nende töötasu on viimase poole aasta jooksul jäänud samaks. Seda tõid enim välja avalikus sektoris töötavad vastajad, aga ka kaubandus-, haridus- ja tootmisvaldkonna töötajad.

Töötasu on vähenenud 21%-l inimestest ning seda ennekõike kaubanduse, hotellinduse/turismi ja tootmisvaldkonnas. Kasvanud on töötasu vaid 13%-l vastajatest, mis on üldjuhul põhjendatud perioodilise palkade ülevaatamisega aasta alguses. 13% vastajatest ei soovinud oma palgamuutust avaldada. 

Enim kardetakse kevadise kriisi kordumist

Kiiret palgatõusu lähitulevikus oodata pole ja arvestades üldist majandushoo raugemist on see ka loomulik. Ka Eesti Pank on kriisi tõttu muutnud alampalga arvutuse aluseks olevat prognoosi: suvel avaldatud ennustuses on tänavune keskmine brutotöötasu varasematest prognoosidest märksa madalam, 1393 eurot kuus, järgmisel aastal peaks see tõusma vaid kahe euro võrra ehk 1395 euroni.

Uuringust selgus veel, et üldiselt on töötajate hinnang oma kollektiivi töömeeleolule ja töömotivatsioonile hea, aga on ka muresid. Kõige enam kardetakse, et:

  • kevadine kriisiolukord kordub sügisel (6,59 palli 10-st);
  • taas tulevad palgakärped (5,48 palli 10-st);
  • tulevad koondamised (4,96 palli 10-st).

Kui need on ka sinu hirmud, siis tea, et muretsemine ei vii kuhugi. Kindlustunde tagamiseks tasub läbi mõelda, kuidas oma positsiooni ettevõttes kindlustada ja millised on sinu võimalused, kui tagasilöök peakski tulema.

Muretsemise vastu aitab planeerimine

Küsi endalt, kuidas saad sa valmis olla kõige raskemaks stsenaariumiks ehk töö kaotamiseks? Kas on alternatiive, kuidas leiba teenida? Ehk on sul võimalik täna senisest enam kõrvale panna ja rahaline tagavara tekitada?

Mõistlik on üle vaadata ka oma püsikulud: kas on soodsamaid teenusepakkujaid ja pakette (nt elekter, teleteenused), tasuta lahendusi (nt metsarada spordiklubi jooksulindi asemel) või saad lihtsalt vähem tarbida?

Teiselt poolt anna endast parim, et olla tööandja jaoks vajalik, isegi asendamatu. Tee tööd korrektselt ja pühendunult, ole raskel ajal mõistev ja aita välja mõelda uusi leidlikke lahendusi, et töö ka keerulistes oludes tehtud saaks.

Allikas: tooelublogi.ee