Ole tähelepanelik ning ära lange petturite lõksu!Foto: CardMapr / Unsplash
Raha
21. oktoober 2020, 18:00

Eesti inimesed arutlevad: millised on levinud pettused, mille ohvriks ka eestlased langevad

Hiljuti avaldatud Euroopa Liidu uuringu andmetel on iga kolmas eestlane langenud vähemalt ühe pettuse ohvriks. Samuti selgus, et kõrgema internetikasutajate osakaaluga riikides on kodanikel suurem oht pettuste ohvriks sattuda. Uuringust alguse saanud teemapüstituses avaldavad populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liikmed, kuidas neid on üritatud petta.

Võlts teenusepakkuja

Nii mõnigi grupi liige on saanud oma meilile kirja, mis näib olevat populaarselt teenusepakkujalt nagu näiteks Netflix, Paypal või Aliexpress. Kirjas väidetakse, et teenuse eest on tasumata jäetud või isegi konto deaktiveeritud ning meili autor palub maksevahendi info uuendamist. „Kirjad näevad täiesti realistlikud välja, kui sa just saatja e-mailile või kirja pealkirjale tähelepanu ei pööra,“ jagab üks taolise kirja saanud liige. Sellist pettust on aga kerge tuvastada – tuleb vaid klikata saatja nime peale ning kontrollida, kas meiliaadress kuulub tõepoolest teenusepakkujale.

Petukõne või -sõnum

Samuti on grupi liikmeid proovitud petta telefonitsi või sõnumi teel. Ühel korral sai grupi liige näiteks võlts Maksu- ja Tolliametilt sõnumi, et tal on õigus saada maksutagastus. Teine liige jagas aga lugu, kus temaga kontakteeruti, et ta tasuks oma telefoniarve Peruus. Kolmas sai aga kõne võlts-inkassolt, kes palus viivitamatult tasuda parkimistrahvi. „Päris vahva oli saada parkimistrahv, kui mul ei ole juhilube ega autot,“ naljatles võlts parkimistrahvi saanud Kogumispäeviku liige. Selliste kõnede puhul on alati mõistlik teha faktikontroll enne tundliku info avaldamist.

Investeerimispettused

Investeerimispettuseid on mitmesuguseid alates võõrkeelsetest petukõnedest kuni visuaalsete, kuid sisutühjade investeerimisplatvormideni välja. Enne oma raha investeerimist tuleks jällegi teha põhjalik taustakontroll: kes on teenusepakkuja, kas tal on selles riigis tegevusluba ning kas tooted ja projektid, mida pakutakse, on päriselt olemas. Üks Kogumispäeviku grupi liige annab veel lisaks head nõu: „Investeerida ei tuleks lihtsalt sellel põhjusel, et keegi pakub!“.

Kättesaamata ostud

Internetiostud on Eestis tõusuteel ning seega kasvab ka e-poe pettuste arv. „Ma ootan juba neli aastat raha tagasi särkide eest, mida kunagi kohale ei toodud,“ jagab üks liige. Taolised pettused on laialdaselt levinud ning tihti võibki oma raha ootama jääda. Seejuures tuleb meeles pidada, et pettusi võib juhtuda nii välismaise kui ka kodumaise internetiostu näol. Selle kohta, kuidas ära tunda turvalist e-poodi, loe lähemalt siit.

Loe petuskeemide kohta lähemalt siit ning ära lange petturite lõksu!