Kas sa soovid liisingu lõppedes saada auto omanikuks või mitte?Foto: Adam Stefanca / Unsplash
Tehnika
22. oktoober 2020, 06:00

Liisinguekspert selgitab: mis vahet on auto kasutus- ja kapitalirendil?

Kui autoostuks vajalikku summat kohe käepärast võtta pole, on üks võimalus auto liisida. Selleks saab kasutada nii kapitali- kui ka kasutusrenti, kuid mis neil õigupoolest vahet on? Asjasse toob selgust Luminori liisingu juht Andrus Soodla. 

Nende kahe liisingutüübi vahel valides pole õigeid ja valesid valikuid, vaid lähtuma peaks sellest, kas sa soovid liisingu lõppedes saada auto omanikuks või mitte. „Kui on kindel soov ja plaan soetada endale oma auto, tasub võtta kapitalirent, mis sisuliselt on auto väljaostmine järelmaksuga,“ selgitab Soodla. „Lepingu lõpus kuulub vara sulle ning auto vormistatakse sinu nimele. Näiteks kui võtad kapitalirendi viie aasta peale, tähendab see seda, et viie aasta jooksul tuleb ära maksta kogu auto väärtus.“ 

Kasutusrent sobib Soodla sõnul enam aga siis, kui soovitakse autot küll kasutada, aga mitte omada. Kasutusrendi eeliseks on väiksemad kuumaksed, sest lepinguperioodi jooksul ei tule maksta ära kogu auto väärtust. Liisinguperioodi lõpus jääb tavaliselt alles auto jääkväärtus ehk 20–30 protsenti alghinnast.

Kasutusrent on Soodla sõnul selles mõttes paindlik valik, et lepingu lõppedes võib muuta meelt ja otsustada auto siiski endale osta. „Selleks tuleb lihtsalt kas rendiperioodi pikendada, et osamaksetega jääk ära tasuda, või see summa kohe ära maksta. Kui sa lepingu lõppedes autot välja osta ei taha, tuleb see lihtsalt tagastada liisingettevõttele, kes selle maha müüb,“ selgitab Soodla.

Kui palju raha tuleb sisse maksta?

Sissemaks on kasutusrendi ja kapitalirendi puhul sama ehk 10–20 protsenti auto summast ning peamine erinevus seisneb igakuistes maksetes. Kasutusrendi puhul on sama lepingu pikkuse korral kuumaksed väiksemad, sest eesmärk ei ole kogu auto väärtus liisingu jooksul ära tasuda.