Foto: Õhtuleht
Lemmikloom
22. oktoober 2020, 15:55

„LOOMAARST TASKUS“ | Loomaarstid hoiatavad: koera treenimisel tuleb olla väga ettevaatlik!

Kui eelmises „Loomaarst Taskus“ podcast'is oli juttu lemmikloomade toitumisest ja toitmisest, siis seekord on loomaarst Tiina Toometil vestlusringis külas loomaarst Sigrid Lapp kliinikust Erivet ja koerte fitnesstreener Mari Valgma ning teemaks koera treenimine.

Kuula saadet:

Koerte treeningu eesmärk on eelkõige see, et koerad oleksid võimalikult terved ja saaksid võimalikult kaua aega meiega koos veeta. Kuidas treeningutega algust teha, vigastusi vältida jmt, tuleks enne teada järgmisi aspekte:

  • Mis üldse on koera jaoks treening? On see jalutuskäik, sörkjooks või treppidest käimine? Igasugust liikumist võib liigitada treeningu alla, kuid see sõltub koerast ning tegevuse intensiivsusest. 
  • Noore koera treenimisel peab olema ettevaatlik. Tõsine treenimine saab alata siis, kui koer on juba täiskasvanu. Kutsikat ja noort koera tasub füüsilise treeningu mõttes kohelda nagu inimlast: neil on vaja füüsilist tegevust, aga see peaks olema pigem mitmekesine liikumine, turnimine ja eluliste oskuste õppimine.
  • Teine ohukoht on paksukese treenimine. Kaalulangetus ei toimu nii, et võtame pool toidukogusest vähemaks ja läheme metsajooksu tegema. Turvalisem viis on kasutada spetsiaalseid kaalulangetustoite ning tõsta koormust vähehaaval. 
  • Koerasporti on mitmesugust: agility, hurdajooks, pääste- ja otsingukoerte, kaitse-, valve- ja veokoerte, erinevate jahikoerte treenimine jm.
  • Soojendused ja venitused on olulised. Peale trenni peab koera ka maha jahutama. Selleks tuleks rahulikus tempos vabalt või rihmas vähemalt 15 minutit jalutada, olenevalt ilmast ja treeningu intensiivsusest, ning kasutada kaitsvat riietust. Autosse jõudes tuleks vältida tuuletõmbust, konditsioneeri kasutamist; vajadusel kasutada soojendavat või kuumal ajal jahutavat pleedi/vesti ning tagada jootmisvõimalus.
  • Kui on kõrvalekalle liikumises või kehahoius, tuleb pöörduda arsti poole, mitte oodata, et asi läheb hullemaks, kuni ilmneb longe või valu. Koerad näitavad valu halvasti välja, kuna erutus ja soov omanikule meelehead teha surub valu tagaplaanile, koer hakkab murekohta järjest vähem kasutama, mis viib omakorda uute probleemideni. Loomad ei saa meile öelda, kui neil on valus/ebamugav või nad on väsinud. Loomaomaniku kohus on selliseid asju märgat!

Kuula saadet siin!