Vann või dušš? Pott seinal või põrandal? Vannitoa dilemmad leiavad lahenduse

Vann või dušinurk?
Iga kord seda küsimust ei tekigi, sest mõned meist armastavad vannis käia ja teised ei tee seda kunagi. Kui see küsimus siiski üles kerkib, tuleb lähtuda ruumi suurusest, olemusest ja praktilistest ootustest.
Dušinurk võtab üldjuhul vähem ruumi, on lihtsamini hooldatav ja seega üldiselt praktilisem valik, samuti kulub duši all käies vähem vett kui vannis, seega on see pikas plaanis ka säästlikum valik. Kuna vannis dušitada ei ole kuigi mugav, on vann pigem luksusese, mis valitakse suurtesse vannitubadesse, kuhu mahub kõrvale ka dušinurk. Kui juba vann, siis võiks eelistada ilusa disaini ja stiilse vormiga ajatut vanni.

Alusega dušikabiin või trapiga minimalistlik dušinurk?
Kui veel kümmekond aastat tagasi olid võrdlemisi popid massiivsed dušikabiinid, sageli ka aurusauna või massaažifunktsiooniga, siis nüüd eelistatakse minimalistlikke dušinurki. Valik sõltub kindlasti ka ruumi olemusest ja võimalustest, aga visuaalselt jätab aluseta ja vaid klaasseintega nurk avarama ja õhulisema mulje, massiivne dušikabiin lõikab ruumi visuaalselt katki. Samas kui põrand on juba valmis, ent sellel pole vajalikku kallet ja trappi, võib valida ka madala alusega läbipaistvast klaasist seintega kabiini. Kõigist külgedest kinnine dušikabiin on põhjendatud vaid juhul, kui seinad pole plaaditud ega tohi saada märjaks. Dušinurga või -seinte valikul peaks jälgima nende klaasi kvaliteeti – nii paksust kui töötlust, mõned klaasid on näiteks lihtsamini puhastatavad kui teised.

Kapipealne või jalaga kraanikauss?
Umbes pooltes kodudes paigutatakse kraanikauss vannitoa kapile või tasapinnale, teistes valitakse jalaga kraanikauss. Inimeste eelistused on erinevad ja paljus on see maitse küsimus. Samas näiteks väikeste lastega peres on praktilisem vastupidav jalgaga kraanikauss, mida on lihtsam puhastada ja pole põhjust peljata, et kraanikausi aluseks olev mööbel ühel päeval veekahjustuste tõttu otsad annab. Kui soovitakse kraanialust kappi või muud pinda, peab selle töötlema veekindlaks, sest veeloigud kraanikausi ümber kipuvad saama pigem reegliks kui erandiks ja iga kord ei jõua kohe lapiga pühkima.

Väike või suur kraanikauss?
Kraanikausse on mitme suurusega. Väike kauss sobib näiteks külaliste pesuruumi, sest kuigi ruumisäästlik, on ta pigem eba­praktiline. Igapäevaseks käte- ja hambapesuks on parem suur kraanikauss, mis vähendab pritsmete hulka tasapindadel ja põrandal. Olenemata sellest, kas valitakse ümar või kandiline valamu, peaks selle servad olema ümarate äärtega, et keegi ei teeks endale viga.

WCpott seinale või põrandale?
Ühiskondlikesse ruumidesse jõudsid seinale kinnitatud potid juba ammu, praeguseks on sama trend levinud ka kodudes. Kindlasti on osalt tegu maitseküsimusega, aga seinapealsed     potid on üldjuhul praktilisemad – põrandat on lihtsam pesta ning ruum tundub silmale avaram. Kuna WCpottidest rääkimine tikub olema tabuteema, siis enamasti ei tea ostjad tähelepanu pöörata pottide keraamikale ja pinnatöötlusele, kiire     tootearendus on toonud turule potid, mis määrduvad vähem ja mille puhastamine on lihtsam.

Vett säästev või tavaline segisti?
Turul on üha energiasäästlikumaid segisteid ja dušiotsikuid, mis aitavad vett säästa, aga jätavad seejuures küllusliku veevoolu mulje. Sisuliselt segatakse vee sisse õhku, mis petab silma ära ja on enamasti ka pesemiseks täiesti piisav. Küll ei peta selline dušiotsik ära inimest, kellel on pikad ja paksud juuksed, millest on vaja šampoon korralikult välja loputada. Seega tuleb otsustada pesijate praktilistest vajadustest lähtuvalt – kui suur veehulk pole otseselt vajalik, tasub eelistada säästlikumat lahendust.