Lugejakirjad | Kodukirja lugeja: alati on hea vaadata, kui inimesed teevad sellise kodu, mida süda soovib

Birgiti ja Indreku kodu paepealsel oli mulle suureks inspiratsiooniks. Nende maja sisustus on üsna minimalistlik, aga siiski hästi hubane. Vaatan alati suure imetlusega neid inimesi, kes võtavad nii suure töö ette, nagu seda on oma maja projekteerimine ja ka omal jõul ehitamine ning sisustamine. Hästi tublid!
Nele N.

Vahva värviline oli „Maagiline mustrimäng vanaisa majakeses“, toredad tapeedid ja värvilahendused. Eriti meeldis sahvri põrand, mis oli mustriliseks maalitud.
Anu

Olen ammune Kodukirja tellija. Nii lustakat esikaant ei mäletagi. 
Armastan väga tapeete ja jälgin uuemaid tulijaid paaris salongis. Eriti just Morrist ja Boråstapeteri toodangut – pole just originaalne, need on siin paljude lemmikud. Ega oma kodu ju tihti üle tapeedi, aga tore on unistada järgmisest korrast ja vahepeal küsivad sõbrannad ka nõu. 
Nii oli Rootsi noore pere kodu väga tore vaatamine, ise ma küll pole nii mustrijulge olnud. Aga siin oli ka mööbel rõõmsaks värvitud. Kusjuures paistis, et tegu pole suure elamisega, enamus oleks ilmselt just valget hästi palju lisanud. Nüüd tekkis õdusa pesa tunne. Olen mõelnud, et kirju ja intensiivne võib ära väsitada ruttu, aga tuleb tunnistada, et väga tore  paistis. Julge ja isikupärane. Ühes toas veel kaks eri mustriga tapeeti! Muidu käin Supelsakste kohvikus sellist värvi- ja tapeedijulgust nautimas, kui Pärnusse satun. 
Kakskümmend aastat tagasi keeldusin garderoobikapist oma magamistoas, sest toona tundus see välimuselt nii odav. Selle peale ei tulnud, et saab ka kena kardina ette panna katteks, siis polnud taolised kapid veel nii levinud. Nüüd kahetsen, sest tegelikult on üks konkreetne panipaigakapisein hea. Kõik on kaetud ja ühes kohas. Ja mul on vähemalt tunne, et siis oleks täpipealt nii palju asju, kui sinna mahub, ja saaks ühes kohas korda hoida. Ega siis üks vabariigiaegne kapp ja puhvetkapp ning mõned hoiukarbid visuaalselt kuidagi etemad ole. Artikkel pani jälle mõtted garderoobi poole liikuma.
Ka perekond Lehtmaa sügisene aed oli loominguline, alati on tore vaadata, kui inimesed teevad endale nii, nagu süda lustib. Ei võta kuskilt eeskuju ega ole krampis. Tulemus on kodune ja detailide otsimist siin jagub. 
Tänan meenutamast kohupiimasaiu. Meie peres tegi vanasti vanaema lihtsalt moosi ja külma kohupiimaga, aga soojalt proovin kindlasti järele.
Piia

Täname toredate kirjade eest! Auhinnaks olnud lõikelauad saavad Piia ja Nele.

Kirjutage meile, kuidas meeldis novembri Kodukiri. Auhinnaks on Kodukirja lõikelaud ja Fiskarsi Functional Formi küpsetuskomplekt.

Kirju ootame 14. novembriks: Õhtuleht Kirjastus, Kodukiri, Narva mnt 13, Tallinn 10151 või [email protected]