Magamistuba on kodu kõige rahulikum ruum, mis peaks väljenduma ka selle kujunduses. Rahulikkus ei tähenda, aga sugugi igavat üheplaanilist sisekujundust, kus põnevatele detailidele või erinevate stiilide kombineerimisele ruumi ei jagu. Magamistubade moejooni tutvustab K-rauta sisekujundaja Aleksandra Tšufarina.
Praegune aeg on kodusisustajatele võimalusterohke, sest erinevate stiilide ja lahenduste kombineerimine on moes. Samas ei tähenda see suvalist eklektikat, mis muutuks magamistoas kiiresti väsitavaks. Värve võib kasutada erinevaid, aga need peavad omavahel kokku sobima, vormid ja faktuurid võiksid korduda, nende vahel peaks tekkima tajutav seos. Seejuures pole probleem, kui mööbliesemed on erinevas stiilis ja erinevatest ajastutest. Samas peavad need moodustama ühtse sujuva terviku.
Trendivärvid münt ja roosa
Magamistoa värvigamma peab puhkamist soosima ja seepärast tuleks erksad toonid kohe kõrvale jätta. Rahulikest toonidest on moes eelkõige pastellid, näiteks münt ja roosa, aga ka hallika alatooniga helesinine. Samas sobivad magamistuppa ka pea kõik maalähedased toonid, näiteks sügavroheline, sinepikollane ja puukoore pruun. Valge ja hall on samuti ajatult moes, aga kui kasutatakse ühetoonilist tagasihoidlikku värvilahendust, võiks toale iseloomu andmiseks mängida erinevate tekstuuridega. Seejuures võiks magamistoas olla värviliseks või faktuurseks aktsendiks vaid üks sein või seina osa, näiteks voodi peatsis.
Kui seina ennast ei saa või ei soovi muuta, saab aktsendi luua ka suure abstraktse maaliga.
Erinevat stiili tsoonid
Stiilide ühendamisel on võimalik luua ruumi erinevaid tsoone. Tuba saab jagada sirmi, kardina, vaheseina või mõne mööbliesemega. Eraldatust saab tekitada ka eri stiilide kokku sobitamisega. Näiteks võib magamisosast eralduda hoopis teist stiili lugemisnurk koos tugitooli, laua, lambi ja toataimega.
Naturaalsuse tuules
Naturaalsed materjalid ja maalähedased toonid on moes juba aastaid. Seda eriti magamistoas, kus loodusest inspireeritud sisekujundus soodustab uinumist ja väljapuhkamist. Naturaalsuse tuhinas kasutatakse magamistubades üha enam puitlaudist, puitpaneele, vineeri ja korkmaterjali ning sugugi mitte ainult põrandatel, vaid ka seintes ja lagedel. Aktsentsein ei pea olema lihtsalt eristuvat värvi, see võib olla ka põneva faktuuriga puitpaneelidest või puitribidest pilgupüüdja, mis võimaldab luua unikaalse vormi ja olemusega kodu südame. Ka bambus on materjalina taas pead tõstmas, seda kasutatakse nii naturaalse materjalina kui tapeedina. Loodusest inspireeritud fototapeet on samuti pilkupüüdev, aga samas rahustav.
Puidust ja puitimitatsiooniga materjalide kõrval kasutatakse sisekujunduses ka betooni, looduskivi, klaasi ja metalli. Kuna need kõik on olemuselt magamistoas mõnevõrra külmad, võiks neid kombineerida soojade värvitoonidega ning pehmete tekstiilidega.
Pehme jalgealune
Kui mingil põhjusel, näiteks lemmikloomade pärast, on soov paigaldada põrandale laminaat, tuleks see valida kindlasti kvaliteetne ja soovitavalt puitu imiteeriv. Kuna laminaat on olemuselt külm materjal, nõuab see magamistuppa ka vaipa. See võiks olla suur, ulatudes voodi külgede alt vähemalt 40-50 sentimeetri ulatuses välja.
Uus ja vana
Jätkusuutlik majandamine trügib ka interjööri ning üha sagedamini sobitatakse omavahel uut ja vana mööblit ning aksessuaare. Restaureeritud või ise tuunitud mööbel on moes. Neid kombineeritakse reeglina kaasaegsete lahendustega, sest kodus ei tohi tekkida tunnet, et elad muuseumis. Samamoodi võib kombineerida uusi ja vanu lillepotte, vaase ja teisi sisustuselemente. Taimed võiksid magamistoas olla, need puhastavad õhku ja loovad meeleolu.
Pehme valgusega aktsentlamp
Valgustusel on magamistoas tähtis roll. See võiks koosneda erinevatest elementidest, sealhulgas põneva vormi ja kujuga aktsentlambist. Pilku püüdev lamp võib olla puidutekstuuri või puidust elemendiga, aga ka tekstiilist, metallist, klaasist või punutisest. Samas on magamistoas tähtis, et valgusallikas ise on peidetuna valgusti sisse, et pehmendada magamistoa üldvalgust. Ainult laelambist magamistuppa siiski ei piisa, sellele lisaks võiks kasutada kas põranda- või öökapilampe. Heaks võimaluseks on ka suunatavad valgustid piltide, peeglite või lugemisnurga väljavalgustamiseks.
Rahulikud ja naturaalsed tekstiilid
Magamistoa tekstiilid, nii kardinad, voodikatted kui dekoratiivpadjad, võiksid olla naturaalsed. Materjalidena sobivad näiteks linane, siid, puuvill, kanepist kangas või samet. Kardinad võiks olla pimendavad. Magamistuppa sobib nii ruloo kui langev kardin, mida saab omavahel kokku sobitada. Tekstiilid peaks olema rahulikus, kas pastelses või maalähedases värvitoonis. Erksad värvid ja suured lillemustrid võib jätta teistesse ruumidesse, sest magamistoa värvid ja mustrid ei tohi mõjuda väsitavalt.
Praktilisus ennekõike
Magamistoa suurim objekt on tavaliselt voodi, mille paigutus ja asukoht toas tuleb põhjalikult läbi mõelda. Voodi ei tohi jääda tuuletõmbuse kätte, seega võimalusel ei tohiks seda paigutada ukse ja akna vahele. Kui sellist valikut pole ei tohiks vähemalt voodi peats jääda ukse ja akna vahelisele joonele. Väikesesse tuppa mööblit paigutades tasub silmas pidada, et kõik uksed ja sahtlid korralikult avaneksid ja voodi kolme külge jääks piisavalt liimumisruumi. Soovitatavalt võiks liikumiseks eraldada vähemalt 60 sentimeetri laiuse ruumi. Magamistoas võiks olla mööblit pigem vähe – pole põhjust peljata, et ruum jääb liiga tühi, sest avarus on moes.
Vajalikud panipaigad
Kui kodus eraldi garderoobi ei ole, peab magamistuppa mahtuma enamasti üks suurem riidekapp. Reeglina mõjub suur laeni ulatuv sisseehitatud kapp paremini kui eraldiseisev kapp, mis hakkab koguma tolmu ja võib mõjuda väikeses toas liiga massiivsena. Panipaigana võib kasutusele võtta ka voodi aluse, kuhu saab paigutada dekoratiivsed kastid. Asju võib peita ka öökapi või kummuti sahtlisse, peaasi, et need ei jääks magamistoa avatud pindadele silma riivama ja uinumist segama.
Kommentaarid