Inimesed

Kas tähistada halloween’i? Folklorist Reet Hiiemäe ärgitab süüvima iga püha päritolusse 

Helen Serka-Sanchez, 29. oktoober 2020 07:59
Foto: Pexels
Ülemaailmastumine on Eestissegi toonud mitmed pühad, mida varasemalt siin ei tähistatud. Üheks neist on USAs ülimalt populaarne halloween, millest annavad oktoobris märku nii kodukujundusse ilmuvad kõrvitsad ja küünlad, kui ka mitmel poolt toimuvad eriüritused. Kas sellistesse uutesse pühadesse peaks suhtuma skeptiliselt või rikastavad need hoopis meie pühadekalendrit?

Folklorist Reet Hiiemäe selgitab, et oma olemuselt oli traditsiooniline rahvakalender üpris konservatiivne, kuigi mõningaid muudatusi on siiski toimunud juba ka varem. „Hea näitena võib tuua tänapäeval meie kalendritraditsiooni raudvaraks peetavad kadripäeva ja mardipäeva, mis pole alati sellised olnud. Eeldatavalt juba paganlikul ajal olemas olnud esivanematekultus ja arusaamad üleloomulikest karja- ja põllukaitseolenditest seostati konkreetsete pühakute ja nende mälestuspäevadega alles kristlike mõjude levides,“ selgitab Hiiemäe. Hoogsamalt hakkas päris uusi tähtpäevi kalendrisse lisanduma 20. sajandil. Sellest ajast tähistame näiteks emadepäeva, isadepäeva, vanavanematepäeva ja naistepäeva.

Samal teemal

Pühade sügavam tähendus
„Leian, et vanade pühade kadumist ei peaks tingimata kartma, aga siiski võiks eelkõige uurida ja taaselustada juba olemasolevaid traditsioone. Sageli on need väga rikkalikult dokumenteeritud ja põneva maagilise taustaga. Sellepärast soovitan rohkem süveneda juba olemasolevasse. Ka lapsevanemad, pedagoogid ja huvijuhid võiksid põhirõhu asetada traditsioonilistele rahvakalendri pühadele,“ leiab folklorist. Viimasel ajal on ta täheldanud, et üleilmastumise vastutrendina on pigem suurenenud inimeste huvi omaenda juurte ja mineviku vastu. Samas, kui soovitakse halloween’i tähistada, siis võiks ka selle päritolusse süveneda. Hiiemäe sõnul pole see alati olnud poest ostetud zombimaskide pidu, vaid selle juured on seotud Euroopa iidsete suvelõpupidustuste ja hingekultusega.

Mardi- ja kadripäev pole kuhugi kadumas
Vastukaaluks neile, kes arvavad, et traditsioonilised mardipäev ja kadripäev hakkavad unustusehõlma vajuma, leiab Hiiemäe, et pigem näeb ta nende hoogsamat tähistamist. „Igal aastal käib minugi kodus mitmeid mardi- ja kadrisante. Ka viimatise, 2018. aasta koolipärimuse kogumisaktsiooni vastustes kirjeldasid õpilased nii koolides nende päevade tähistamist, kui sõpradega sanditamas käimist. Juba mitu aastat on toimunud Eestis ka organiseeritumad mardi- ja kadripäeva kombestiku tutvustamisaktsioonid, nt projekt „Hakkame santima!“. Samuti tõi maiustustetootja Kalev turule spetsiaalsed mardi- ja kadripäeva kommipakid,“ toob folklorist näiteid, kuidas need pühad pole kuhugi kadumas.

Tähistamine ühendab

Kindlasti pole pühad lihtsalt tähtpäevad kalendris, vaid neil on ühiskonnas väga oluline roll. „Sellised laiemat kogukonda puudutavad kombed suurendavad kuuluvustunnet, aitavad hooti aja maha võtta, pakuvad argipäevadesse vaheldust, hingepidet, loovuse väljendamise viise ja tugevat psühholoogilist kinnitust, et elu kestab edasi ja keegi pole üksi. Igaüks, kes on sanditamas käimisega korra kõvasti nalja saanud, saab isegi aru, milline positiivne mõju sellel on,“ sõnab Hiiemäe.

Pühade ajal saab kodu kauniks
Pühade tähistamisega käib tihti kaasas ka kodukaunistamine. Oktoobris näeb sotsiaalmeediaski pilte, kus inspireerituna halloween’ist on aknalauad või riiulid ehitud küünalde, ämblike ja kõrvitsatega. Samas pole kodu pühadeks ettevalmistamine sugugi mõni uus komme. „Vanema aja kodukaunistamine oli sageli tihedalt seotud pragmaatiliste ja maagiliste funktsioonidega. Näiteks toodi jõuluks õled tuppa ja tehti neist ilusaid meisterdusi. Ühelt poolt aitasid need õled põranda soojas hoida ja teisalt tagasid viljaõnne. Usuti, et õlgede lakkeviskamisel on maagiline mõju aidates viljal kasvada laekõrguseks. Vanemates pärimuslikes kogemuskirjeldustes mainitakse korduvalt, kuidas pühade-eelne suurpuhastus, aga ka nt suvistepühadeks või jaanipäevaks toa kaskedega kaunistamine, tekitasid piduliku ja ootusäreva tunde,“ mainib Hiiemäe. Ta usub, et tänapäevane kodukaunistamine aitab samuti elu kulgemisse rütmi luua ja pakub emotsioone ja rõõmu. „Vaevalt, et keegi seda lihtsalt vormitäiteks või trendide pärast teeb. Seda tehakse ikka enda ja lähedaste jaoks.“

Kostüümi ühe osana olnud ämblikuvõrk leidis kasutust kodukaunistamisel.Foto: Erakogu

Pimedamal ajal vajan enda ümber valgust ja sära.“

Tallinlane Auri tunnistab, et isegi, kui tema kodu kaunistavad praegu halloween’i dekoratsioonid, siis tegelikult ta seda püha ei tähista. „Minu koju on lihtsalt sügis saabunud. Mulle meeldib minu kodu ja meeldib koduga tegeleda, nii ongi siin aastaajati erinev meeleolu. Tunnen, kuidas pimedal ajal vajan enda ümber rohkem valgust ja sära,“ sõnab naine.

Halloween’i kostüüm

Mitmed dekoratsioonid on tegelikult pärit Auri enda loodud halloween’i kostüümilt, mille ta ühe temaatilise ürituse jaoks ise kokku pani. „Mul oli peas kroon kahe suure ämblikuga, mille jaoks ostsin Abakhanist karvaseid traate ja juuksekumme. Nüüd kaunistab see elutoas olevat mannekeeni pead, kus need võivad rahus olla kuni novembrini. Tigerist sain suure valge ämblikuvõrgu, mis oli mu kleidi osa. Minu arust sobib see ämblikuvõrk väga ilusti tuba kaunistama, kui aknalaudki on juba ämblikke täis. Must kaabu ja must mask on varasemast ajast olemas ja praegu jälle käest ära pandud lauale,“ loetleb naine vahvaid elemente, mis tema kodule särtsu lisavad.

Sellise ise tehtud peaehtega väisas Auri halloween’i teemalist kostüümipidu.Foto: Erakogu

Luukere Skelly

Märkamata ei jää ka Auri elutoas kardinapuul rippuv luukere. Naine meenutab, et kunagi oli see tema poja oma, kes selle oli ostnud endale jõulukuuseks. Kui poeg Eestist ära sõitis, siis tõi ta selle ema hoolde, sest lennukisse Skellyt kaasa võtta ei saanud. Nii ongi see kõik need aastad silmad põlemas aknal rippunud.

Juba aastaid jälgib luukere Skelly kardinapuu küljes kodus toimuvat.Foto: Erakogu

Kodu kaunistamise traditsioon

Auri vahetab hooajalisi kaunistusi oma kodus kolm korda aastas – jõuludel, lihavõtetel ja sügisel. Naine leiab, et nii nagu me ise ennast kaunistame vahetades kleite ja meikides, tahaks ka oma kodus aeg-ajalt midagi muuta. Igal aastal pole kasutatud dekoratsioonid samad, vaid vahetuvad vastavalt sellele, mis kodu perenaist parasjagu inspireerib.

Jahedal aknalaual säilivad hästi nii kõrvitsad kui puuviljad. Miks siis mitte neid veidi veel kaunistada?Foto: Erakogu

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee