Kodu ja Aed

KÜTMISHOOAJA MEELESPEA | Mida on vaja selleks, et saada soe tuba ohutult? 

Johanna-Kadri Kuusk, 7. november 2021 21:16
KaminFoto: Andres Putting / Ekspress Meedia
Külmemate ilmade saabumisega saabub ka kütmishooaeg. Kuidas käituda, et saada soe tuba ohutult?

Päästeameti juhiste järgi on kütmise üks olulisemaid märksõnu „mõõdukus“. Statistika näitab, et liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid. Agaruse taltsutamiseks tasub meeles pidada, et ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on veidi aega möödas. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. Ära proovi külmunud torustikku lahtise tulega sulatada ja ära sulge siibrit liiga vara. 

Pidev hooldus on edu võti

Samal teemal

Katkine pill õiget viisi ei mängi ja nii ka ahjude ja kaminatega. Kui hoone korsten on umbes ja tahmalõõrid pragunenud, on ka suurem oht, et midagi läheb valesti. Päästeamet paneb inimestele südamele, et nemad ise saavad kütteallikat korras hoides õnnetusi ära hoida. Samuti ei tohi jätta kütte- ja soojendusseadmeid (pliite, ahje, katlaid, soojapuhureid jms) järelevalveta.

Kui midagi on vaja parandada või puhastada, siis palub päästeamet selleks ikka profesionaali kohale kutsuda. Pottsepad teavad kõige paremini, kuidas kütteseadmeid ehitada ja taastada.

Pottseppade kontakte edastab päästeala infotelefon 1524. Pottseppade kontakte on võimalik leida lehelt www.pottsepad.ee

Igapäevaste näpunäidete seas soovitab päästeamet oma ahjusid ja kaminaid kütta kvaliteetse halupuuga. Võimalusel, eriti kamina puhul, kasuta lehtpuid. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale, nagu okaspuud või muu puuprügi, tuleb küttekeha ka tihedamini hooldada.

Tuhka kogu jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal. Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses.

Nii kamina kui ahju ukse ees peab olema tulekindlast materjalist kaitse. Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütteseadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem, kui väiksem.

Foto: Päästeamet

Ka kõiki eelnimetatud soovitusi järgides tasub siiski olla valmis selleks, et midagi läheb nihu. Enda ja lähedaste terve nahaga pääsemiseks on hea, kui kodus on olemas andurid, mis probleemist varakult teada annavad.

Suitsuandurist oleme vast kõik kuulnud. See  aitab avastada tulekahju selle alguses. Nähtamatu tapja on vingugaas ja selle tuvastamiseks on olemas eraldi vingugaasiandurid. Oleks hea, kui kodus oleksid mõlemad olemas ja töös.

Lisakaitseks võib koju paigaldada ka temperatuurianduri. See on hea lahendus tubadele, kuhu ei ole võimalik panna suitsuandurit. 

Kui kodus on vaegkuuljad, siis on kindlasti vajalik vibratsiooniandur, mis võiks olla vaegkuulja eluruumis ja öösel näiteks inimese kehaga kontaktis või padja all. 

Andurite töökorras oleku tagab regulaarne testimine, väline puhastamine, patarei õigeaegne vahetamine, anduri eluea kontrollimine ja aegunud
 anduri väljavahetamine.

Ettevalmistus kõige hullemaks

Kindlasti võiks kodus olemas olla vähemalt üks 6 kg tulekustuti ja/või
tulekustutustekk. 

Eelista seestpoolt võtmeta avatavat ukselukku, mis võimaldab tulekahju korral kiiresti väljuda. Korteriukse väljavahetamisel paigalda tuletõkkeuks,
aga ära muuda ukse avamise suunda. Ära paiguta trepikotta ja koridori põlevmaterjale ja esemeid, mis takistavad ohutut ja kiiret väljumist.

NB! alates 2021 märtsist on tahkekütteseadmetega elamistes muutunud kohustuslikuks vingugaasi ( CO) andusr , varasem suitsuanduri nõue kehtib samuti jätkuvalt.

Samal teemal

06.10.2021
Elektrihind ajab nutma! Kui pikad on pottseppade järjekorrad?
15.01.2021
TRAAGILISE ÕNNETUSE VALGUSES: 15 küsimust ja vastust, mida peaksid teadma vingugaasianduri kohta
22.10.2020
7 „rahvatarkust“ õhksoojuspumba kohta – mis on müüt, mis tõde?
13.10.2020
ÕNNELIK ÕNNETUS: suitsuandur päästis Tartus nooruki, kaks koera ja korteri