Remont ja Ehitus

Kellele kuuluvad korteri radiaatorid ja miks neid ei tohi ise vahetada? 

Helen Serka-Sanchez, 31. märts 2021 12:40
Korteris olevat küttesüsteemi ei tohi ilma ühistu otsuseta muuta.Foto: Unsplash
Vanades korterelamutes võib elanikel tekkida soov oma korteris radiaatorid välja vahetada. Sellesse ettevõtmisesse tuleks suhtuda ettevaatlikusega, sest ühine küttesüsteem võib selle käigus tasakaalust välja minna, mis omakorda toob töö teostajale kaasa kahjunõude.

 

Samal teemal

Eesti Korterite Ühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi selgitab, et ühise küttesüsteemiga majades on korteris olevad radiaatorid tervikliku küttesüsteemi osa. Tema sõnul on raske prognoosida, mis juhtub sovjetiajal ehitatud maja küttesüsteemiga pärast radiaatorite kooskõlastamata vahetust.

„Küttesüsteemi võib tasakaalust välja viia ka see, kui vanade radiaatorite torud asendatakse mõnes korteris läbimõõdult väiksemate, tänapäevaste radiaatorite omadega. Eksperdid on osutanud, et antud tegevuse juures ei mõelda radiaatori võimsuse ja veevoolu takistuse peale või valitakse sihilikult suurema võimsusega radiaator. Selle tagajärjel võib küll korteris ruumi temperatuur tõusta, kuid samas alaneb see teistes korterites, kuhu kuum vesi edasi liigub,“ hoiatab Mardi. Ta rõhutab, et kindlasti tuleks omavolilist radiaatorite vahetust vältida, kuna see võib küttesüsteemi kahjustada ja see omakorda võib kaasa tuua põhjendatud kahjunõude.

Ühistul on kohustus oma vara hooldada

Samas leiab Mardi, et radiaatorite vahetamine tüübilt samaväärsete vastu pole välistatud. „Kuivõrd ühistu kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest ning ühine omand on hõlmatud elamu küttesüsteemiga, sh korterisisesed küttekehad, siis on radiaatorite vahetamine võimalik ühistu majandustegevuse raames,“ selgitab ta. Reeglina vahetatakse korterisiseseid radiaatoreid ühistu renoveerimisotsuste täitmise raames, muul juhul lasub ühistul radiaatorite hooldus- ja korrahoiuskohustus. Õigusosakonna juhataja selgitab, et korteriomanik ei tohi ilma ettenähtud otsustusmehhanismi läbimata ehk ühistuga kooskõlastamata kaasomandi eset muuta ega ümber teha.

Ühisest küttesüsteemist eraldumine

Mardi meenutab, kuidas enne omandireformi ja korteriühistute tekkimist käitusid korterivaldajad sageli nii nagu ise soovisid. Elektrikütte võimaluse tekkimisel eemaldati nii mõneski korteris radiaatorid ja asuti korterit elektriga kütma. Praegu on küttesüsteemist eraldumist Riigikohus pidanud ühise asja oluliseks muutmiseks ning küsimuseks, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-50-11, p 10). Seega juhul, kui üks korteriomanikest soovib üle minna alternatiivsele kütteliigile, on selle eelduseks teiste korteriomanike nõusolek.

Kellele kuulub küttesüsteem?

Õiguslikus mõttes kuuluvad ühiskasutuses olevad torustikud, sh keskküttetorustikud, korteriomanike kaasomandisse, vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-116-11, p 27; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-117-14, p 12).

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee