Sisustus

Tõhus koristus koroonaajal: nende nippidega saad kodu põhjalikult puhtaks (1)

Helen Serka-Sanchez, 12. veebruar 2021 08:28
Foto: Pexels
Viirusteperioodil, eriti praeguse koroonapuhangu ajal, tuleb kodukoristamisele rohkem tähelepanu pöörata. Sellega takistad haigustekitajate levikut ja hoiad pere terve. Vähem oluline pole ka see, et õigete koristusvõtetega pole puhtuse tagamiseks ohtralt kodukeemiat kasutada vajagi. 

Alusta sellest, et teed ruumides ringkäigu, jälgid ja mõtled, milliseid kohti kõige rohkem puudutatakse, et määrdunud pinnad (ukselingid, lülitid, käsipuud, pinnad WCs ja vannitoas jm) ei jääks koristamisel tähelepanuta. Asjatundjate kogemusel jäävad sageli puhastamata näiteks uste servad, linkide ümbrus, toolide käetoed alt ja pealt, telefonid, puldid, arvuti klaviatuur jmt pinnad, mis tegelikult määrduvad kiiresti.

Viirushaiguste kõrgperioodil võiks ka tihemini prügikasti tühjendada. Vii prügikastid välja, kui need on kolmveerandi ulatuses täis ja puhasta kastid alati pärast tühjendamist.

Kuidas koristada?

Samal teemal

Märgkoristus on vajalik pinnal olevast mustusest (sh mikroorganismidest) lahtisaamiseks. Oluline on meeles pidada, et kõik pinnad, mis vajavad kuivamiseks rohkem, kui 30 sekundit, tuleb eraldi kuivatada, muidu võib pinnale jääda jääkmustust ja mikroorganisme.

Oluline on lapi sobiv niiskusaste, et see seoks piisavalt mustust, ning õige puhastamistehnika: pinda tuleb nühkida piisavalt tugevalt, kergelt lappi üle pinna libistades jääb oluline osa mustusest ja mikroorganismidest eemaldamata. Seniste uuringute põhjal piisab ennetustöös sellisest puhastamisest ja pole otsest vajadust kasutada desovahendeid.

Siledate pindade puhastamisel piisab mikrokiudlapi niisutamisest veega, poorsete pindade puhastamisel annab parema tulemuse nõrgalt aluseline (pH 8-9) puhastusaine lahus, sh ühekordsete koristustekstiilide puhul.

Puhasta puutepindasid ja määrduvaid esemeid korrapäraselt ja sagedamini kui tavaliselt. 

Vajadusel võib sanitaarruumides kasutada ka desinfitseerivaid vahendeid ehk biotsiide.

Foto: Pexels

Pööra tähelepanu koristustekstiilide voltimisele ja aseptilisele tööviisile: puhastamisel tuleb alati liikuda puhtamalt pinnalt mustema suunas, erinevaid pindu puhastades pöörata kokku volditud lapil uus külg jne. Eesmärk on mustus kokku korjata, mitte laiali ajada.

Kõik koristustarvikud puhasta hoolikalt iga koristuskorra järel. Koristustekstiile pese pesumasinas piisavalt kõrgel temperatuuril: koduseks kasutuseks mõeldud pesumasinate puhul temperatuuril 65-90°C. Käsitsi pestes neid piisavalt puhtaks ei saa.

Erinevate ruumide puhastamiseks peaksid olema erinevad koristustarvikud, et vältida nende vahendusel mustuse ja mikroobide ühest ruumist teise kandumist.

Foto: Unsplash

Ära keemiaga liiale mine!

Soov koroonaviirus iga hinna eest kodust eemale peletada on toonud kaasa ohtra kemikaalide kasutamise – aga ka sellest põhjustatud mürgistusjuhtumid. Terviseamet tuletab meelde, et nii desinfitseerimisvahendite kui ka kodukeemia kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on koroonaviiruse tõttu paljudel tekkinud tunne, et pidev desinfitseerimisaine õhku ja pindadele pihustamine hoiab viiruse eemal. „Desinfitseerimisvahend pole imerohi, mis kõik viirused hävitaks – põhjalik märgkoristus on isegi efektiivsem, aga kindlasti ohutum,“ ütles Oder.

„Kõige parem on nii kätelt kui ka pindadelt viirust ja mustust eemaldada lihtsalt vee ja seebiga pestes,” rõhutas Oder. Oluline on seejuures puhastatavast pinnast mitte kergelt lapiga üle käia, vaid seda seebivees niisutatud mikrokiudlapiga korralikult hõõruda, siis puhta veega loputada ja kuivatada. „Muidugi võib vastavalt pinnale kasutada ka tavapäraseid puhastusvahendeid, kuid kindlasti ei tohi kemikaale omavahel segada,” hoiatas Oder. „Tulemuseks võib olla teadmata toimega kemikaal või mürgine gaas.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee