Lugejakirjad | Kodukirja lugeja: sain ajakirjast inspiratsiooni ka enda taiesed kodus välja panna

Olen juba ammu mõelnud teile teada anda, kui vahvaid lugusid ja inspiratsiooni teie ajakirjast leiab. Tavaliselt ei jõua kunagi õigesse aega, et kirjutada, kuna jaotan ajakirja lugemise terve kuu peale, et iga päev oleks midagi toredat.
Novembri Kodukirjas meeldis mulle kunstnik Tiny de Vriesi lugu. Huvitav on lugeda, milliseid kodusid Eestist väljaspool kujundatakse, ja võrrelda, kuidas need erinevad või ei erine meie kodumaa omadest.
Kunstniku kodu inspireeris ka enda taieseid kodus välja panema, mis ammu garderoobis tolmu koguvad. Samuti meeldis, et ta materjale taaskasutab – see aitab meil kõigil ehk ühe lumise talve tuua.
R. K.

Minu lemmik-lemmik lugu oli seekord makrameemeistri kodu. Makramee on äge, kodu oli lahe ning lõpuks sain sealt mitu ideed, mida kohe täna-homme oma kodus teostada. Ajupuud olen varemgi suvel mere äärest kogunud, nüüd tekkis mõte minna teadlikult sobivaid puuoksi otsima, et saaks neid makrameedetailidega kaunistada.
Aia mustrilised teed olid ka põnevad, pole sugugi raske midagi sellist aeda teha, vahel ongi puudu just ideest. Ideid seekordne ajakiri tõesti jagas. 
Nüüd aga konjakitorude kallale ja ristsõna lahendama!
Heade soovidega
Laine

Igatahes-igatahes... jälle pean kiitma. Milline leid! Novembri ajakirjas sisustusuudiste lehel (lk 6) on foto maailma parima jõulukingiideega: FB Tapfer Keraamika: küüslaugupomm-riivimistaldrik! Nende kodulehelt leidsin veel mahla­pressi, oi kui kena! Ma tõin endale 20 aastat tagasi San Marinost keraamilise mahlapressi ja see on kogu aeg kasutuses, ei mingit elektrilist metallist agregaati ökomutile! Nüüd saan ka teistele kinkima hakata!
Oma hingele täiusliku kodu leidsin ka ajakirja kaante vahelt – „Pehmed kodused puudutused“. Käepuudutuse erakordsus paitab silma – kunstnikud oskavad ja kunst ongi mo hingele.
„Kuule, sul on muru niitmata...“ sõnadega algab lugu mahetalust Väike-Haukal. Ka mina ei niida muru ja püüan oma tuttavatel silmi avada, kes astuvad mo õuele ja ei saa aru, miks küll selline niidetud/niitmata haljasala. Mul muidugi on moodsalt lapiti ja rajati niidetud, käsitsi ja mootorita niitjaga loomulikult, aga enamusele pole see vastuvõetav... veel.
Keegi on öelnud, et muretsemine muru­niitmise pärast murrab meele. Kas saab veel õigemini öelda! Ja pool elu jääb elamata, sest on vaja niita-niita-niita… Ei niida! See on minu hüüdlause tahes või tahtmata olnud juba aastaid, aga sel aastal siis sai hoovist tõeliselt kaunis niitmata niit. Kuigi kaheksast inimesest kolm, kes mu hoovile astusid, olid kindlad, et ju ikka mees tuleb ja niidab, või et miks ja kas ma ei jaksa kogu hoovi niita? Ja siis ma koolitasin neid, et see on uus reaalsus! Ilu nad ei näinud millegipärast. Ometi keskkonnaamet ju ka hõiskab pidevalt, et niitke vähem. Ilu kriteeriumid peavad muutuma me peas muidugi. Võib-olla need, kes niitmata muru ei talu, peaks oma aeda tegema mesipeenraid kimalastele ja mesilastele.... abiks ikka maailma päästmisel!
Eks see niitmata muru taastumine kauniks niiduks võtab ka aega – on vaja kannatust. Kohe ei ole ju seal niidutaimi olemas, sest kõik on suure visadusega ära hävitet, aga kuskilt nad ilmuvad taas ja taas. Minul õnneks oli enamus veel alles, kuigi ka siin on kadusid... näiteks looduslikud orhideed ei ole ilmunud enam maja lähedusse, kaugemal õnneks on. 
Muidugi on mündil ka teine pool – rästikud kogunevad terrassi ja maja alla... majahaldjad pidid olema – vanarahva tarkus. Hirmutav, et ussinahas...
Õnneks on elunautimine moodi tulemas ja ehk jäävad lossihoovimurud taluhoovidesse niitmata.
Reet

...

Täname toredate kirjade eest! Auhinnaks olnud lõikelaua saab Reet ja küpsetuskomplekti R. K.

Kirjutage meile, kuidas meeldis detsembri Kodukiri. Auhinnaks on Siire Vanaselja „Käsitöökingitused“ ja Barbora Kurcova „52 loodusest inspireeritud käsitööprojekti“ kirjastuselt Varrak.

Kirju ootame 14. detsembriks: Õhtuleht Kirjastus, Kodukiri, Narva mnt 13, Tallinn 10151 või [email protected]