Kodu ja Aed

Toataimede talvehooldus: õige kastmine, parasiiditõrje ja piisav valgus  

Janne Põlluaas, 13. veebruar 2021 05:41
Toataimi kastetakse talvel vastavalt taime vajadustele. Vähese valgusega aastaajal ei tohi üle kasta!Foto: Istockphoto
Talveajal, kui puud-põõsad on raagus ja loodus puhkab, toovad toataimed meie ellu väga vajalikku rohelust, mis loob rahustava õhustiku, vähendab pingeid ja maandab stressi. Pühendunud rohenäpul on raske aianduskeskusest ära tulla ilma efektset hooajalille või uut toataime ostmata. Kui uuele asukale on kodus sobiv koht olemas, siis jääb öelda ainult tere tulemast!

Ent kuidas talvel juba olemasolevate ja ka äsja koju toodud potiasukate eest hoolitseda? Päike näitab ennast harva, valgust napib. Paljud toataimed küll puhkavad, ent siiski mitte kõik, ja hoolt vajavad nii ühed kui ka teised.

Samal teemal

Kastmine ja väetamine

Tuntumad talvehooaja meeleolu loojad on alpikann, kalanhoe, jõulukaktus, jõulutäht, asalea, hüatsint, koralltomat, täkiline ardiisia, kuuking ja teised õitsvad orhideed. Kõik nad vajavad regulaarset kastmist ja väetamist, et õied võimalikult kaua kenad püsiksid ja taim jaksaks üha uusi õienuppe moodustada.

Korrapärast kastmist ning väetamist vajavad talvisel ajal ka kõik troopilist päritolu taimed. Väetisenorm võiks suvisest väiksem olla, kuna kesised valgusolud piiravad jõudsat kasvu. Kui aga kasutate taimelampi, ei pruugi väetisenormi vähendada. Tiigerlehikud, draakonipuud, marantad, diifenbahhiad, tõlvpuud, aglaoneemad ja teised on taimed, kes vajavad lisatoitaineid ka talvel.

Subtroopikast pärit taimed tahavad talvel puhata võimalikult valges ja jahedas. Sel ajal kastetakse neid tagasihoidlikult. Subtroopilist päritolu taimed on viigipuud, rooshibisk, tsitruselised, loorberipuu, fuksia, pelargoon, fatseedera, kalamondiinipuu, vahalilled, toapalmid.

Kaktused on samuti oktoobrist kuni märtsini puhkeolekus ega vaja siis märkimisväärselt vett. Kui kaktustele saab võimaldada valgusküllast talvituskohta, kus temperatuur jääb vahemikku +8 kuni +12 kraadi, siis kasta ei ole vaja. Kui kaktused talvituvad toas, siis tuleks kord kuus neile siiski veidi vett valada. Ka teised sukulentsed taimed, nagu aaloed, turdlehed, soomus- ja kivilehikud, havortiad ja teised, puhkeperioodil kuigi palju vett ei taha.

Erinevatest väetisetüüpidest mõjub kõige kiiremini vedel väetiselahus. Kindlasti tuleb järgida pakendil antud kasutusnorme. Väetiseveega võib kasta ainult niisket mulda, kuivas mullas saavad taimejuured kergesti põletusi.

Tolmust puhtaks!

Taimede vastupanuvõime kahjuritele ja heaolu üldisemalt aitab parandada nende puhastamine tolmust. Taim hingab lehtede kaudu ja kui lehed on tolmused, on raske hingata. Tolmukiht takistab ka valguse ligipääsu taimelehtedele, mis omakorda pärsib fotosünteesi.

Puhastamine pole keeruline. Lihtsaim viis siledate lehtedega taimi tolmust puhastada on neid leige veega dušitada. 

Aeg-ajalt lehti tolmust puhastades saab taim uue hingamise - paraneb valguse juurdepääs ja ta elutegevus pole häiritud.Foto: Istockphoto

Pärast dušitamist ja veeämbris pesemist on vaja taime mõnda aega nõrutada, sest lehekaenaldesse kogunev vesi võib seal mädanikku tekitada.

Suurtelt ja laiade lehtedega taimedelt saab tolmu kätte niiske mikrokiudlapiga pühkides. Lehekaenaldes, kuhu lapiga ei pääse, saab appi võtta pintsli.

Pintsliga harjamine on asjakohane ka kaktuste ja karvaste lehtedega taimede puhul, kes üldjuhul veeprotseduure ei talugi.

Tolmukorra alt päästetud taimed on tervemad ja tugevamad, pole haigustele ega kahjuritele nii vastuvõtlikud ja suudavad talvisest napist valgusest maksimumi võtta.

Taim tahab talvel niisutamist

Aeg-ajalt juhtub, et mõni leht kolletub või kuivab või lehetipud mingil põhjusel pruunistuvad. Et taim end hästi saaks tunda, tuleks kõik kuivanud lehed eemaldada. Võib proovida õrnalt sikutada, aga kui leht kergesti lahti ei tule, läheb vaja kääride abi. Nägusama välimuse heaks tasub pruunistunud osad ära lõigata ja et lehekuju kuigipalju ei kannataks, võiks lõikejoon olla vähemalt diagonaalne, mitte risti lehega.

Pruunistunud lehetipud võivad tekkida nii üle- kui alakastmisest, aga samuti võib põhjuseks olla keskküttest tingitud liiga kuiv õhk. 

Kuiv õhk taimedele ei meeldi. Õhu niisutamiseks on mitu võimalust, mõni neist soodsam, teine kulukam. 

Taimede veega piserdamine loob soodsama mikrokliima ja suurendab tubast õhuniiskust.Foto: Istockphoto

Kõige hõlpsam viis on taimi iga päev toasooja veega piserdada. See tegevus suurendab pikapeale märkimisväärselt kogu toaõhu niiskustaset. Abiks on laia veepinnaga anuma paigutamine taimede lähedusse. Vee aurudes suureneb ka õhuniiskus taimede lähikonnas.

Lihtsast veeanumast suuremaid kulutusi nõuab spetsiaalne õhuniisuti, kuid investeering tasub end ära. Sobiva niiskustasakaaluga ruumis on tervisilikum nii inimestel elada kui ka taimedel kasvada.

Vastuoluline kasvukoht aknalaud

Taimed vajavad palju valgust. Kõige rohkem valgust on aknalaual, kuid teadupärast on just aknalaua all tavaliselt radiaator. Hea kombinatsiooni leidmine valguse ja küttekeha läheduse vältimise vahel pole kaugeltki lihtne.

Küttekehast tõusev soe õhk ja klaasi jahedast pinnast tekkiv külm õhuvool tekitavad kontrasti, mis taimele ei meeldi. Ka ei meeldi neile äkilised temperatuurimuutused, mistõttu ruumide õhutamise ajaks tuleks aknalauataimed tõsta ajutiselt kaugemale, külma ja tõmbetuule käest ära.

Kõiki taimi ei saa aknalaual kasvatada ka muudel põhjustel. Mõne lehestik on nii suur, et ei mahugi sinna, pealegi teeb tihedalt toalilli täistipitud aknalaud toa pimedamaks. 

Hea lahendus – taimelamp

Vähene loomulik valgus nõrgestab taimi ja nii on nad palju vastuvõtlikumad kahjuritele ja haigustele. 

Hea lahendus aknast eemal paiknejatele on taimelamp, talvisel ajal vajalik turgutus lisavalguse näol. 

Taimelamp sobib ka kööki maitsetaimede kasvu ergutama. Lisavalgusega kosutatud ürdid on heas vormis ja lisavad oma vitamiinirikka maitseelamuse valmivatesse roogadesse.

Spetsiaalsete lampide spekter on taimede fotosünteesile sobiva siniste ja punaste lainepikkuste ülekaaluga, sisaldades vaid vähesel määral kollaseid lainepikkusi. Airam Fiora LED-valgustid on näiteks inimsilmale meeldiva sooja valgusega. LED-taimelambid ei soojenda taimi ja need saab paigutada taimele parasjagu nii lähedale, et taim saaks valgusvoost võimalikult palju kasu.

Taimelampe leidub erineva kuju ja võimsusega, aga ka erineva soklitüübiga, samuti on valikus nii LED-lambid kui ka hõõgpirnid.

Enamik taimi vajab talvel lisavalgust kaheksa tundi ööpäevas. Ööseks tuleks taimelamp välja lülitada ja toalilledele puhkust anda.

Levinumad toataimede kahjurid

Poes uut taime valides tuleb üle vaadata nii lehtede alumised pooled kui ka lehekaenlad ja muud varjatumad taimeosad. Koju toodud kahjuritest lahti saada on väga raske, liiati leiavad need kiiresti üles olemasolevad taimed ja seda keerulisem on neid lõpuks tõrjuda.

Villtäi on üks kangekaelsemaid kahjureid, kellest lahtisaamine nõuab järjepidevust ja kannatlikkust. Mõnikord on targem villtäidega tabandunud taimest loobuda, kui pidada pikka ja enamasti tulutut võitlust. 

Villtäi on üks kangekaelsemaid kahjureid. Kui taimel on «vatitupse» juba palju, võib neist lahtisaamine võimatuks osutuda.Foto: Istockphoto

Kuni 5 millimeetri pikkune täi näeb välja nagu üks tilluke valge vatitups ja neid tupse tekib ühtäkki korraga palju juurde. Villtäidele meeldib peituda lehekaenaldesse ja koorepragudesse, aga ka juurte juurde mulda. Taime nad ei vali, neid võib leiduda igal toalillel ja nad ei jäta kasutamata võimalust ronida ühelt taimelt teisele. Kahjustavad taime tema mahla imedes, rohkearvulistena kurnavad taime üksjagu. 

Kemikaalidest villtäi tõrjumisel abi ei ole, tuleb lihtsalt järjepidevalt valgeid tupse maha pesta ja taime rohelise seebi lahusega pritsida. Abi on olnud ka täide tupsutamisest piirituse sisse kastetud pintsliga. Juurte vahel pesitsevate täide tõrjeks võib lisada kastmisvette kahjuritõrjevahendit.

Juuretäi tegutseb mullas, toitudes taime juurtel. Neile meeldib pesitseda kaktuste mullas, aga ei põlga ära ka subtroopiliste taimede juuri. 

Tõrjeks soovitatakse taim mullast välja kaevata, juured puhtaks raputada ja taim juuripidi hetkeks tulisesse vette kasta. Samamoodi peaks abi olema kange viina või piirituse sisse kastmisest. Kui ei ole tahtmist nii palju vaeva näha, võib kastmisvette lisada mõnda süsteemset tõrjevahendit. 

Okastäi on 5 millimeetri pikkune valge või roosaka varjundiga tegelane. 

Kui avastate taimelt üksikuid kahjureid, siis niisutage vatitups viinas ja pühkige nad ära. Suurema hulga okastäide puhul aga ei aita muu kui keemiline tõrje. Tõhusaim on süsteemne preparaat, edu võib tuua ka korduv pritsimine kontaktse mürgi või rohelise seebi lahusega.

Kilptäi on tilluke 3–5 millimeetri pikkune mügerik, kes eelistab elutseda tüvel, õievartel, võrsetel ja lehtede alumisel küljel. Eelistab nahkjate lehtedega taimi.

Viina või piiritusega tupsutades või rohelise seebi lahusega pritsides saab tõrjuda noori isendeid, kelle kilp on veel pehme. Tõhusamad on aga süsteemsed mürgid. Vanematel muutub kilp nii kõvaks, et tõrjepreparaadid sellest enam läbi ei lähe. 

Lehetäi on 2–4 millimeetri pikkune rohekas, hallikas või punakas tegelane. Kui ilmub, siis hulgakaupa ja just mahlastele taimeosadele – võrsetele, õiepungadele ja noortele lehtedele. Lemmiktaimed on fuksiad, rooshibiskid ja sõnajalad.

Lehetäisid on lihtne tõrjuda neid taimelt maha pestes. Nende elutegevust pärsib rohelise seebi lahusega pritsimine.Foto: Istockphoto

Lehetäidest on võimalik vabaneda taime voolava vee all pestes ja seejärel rohelise seebi lahusega üle pritsides. 

Kasvuhoonekarilane on 1,5–2 millimeetri pikkune valgetiivaline putukas, kes toitub taimemahlast. Taime liigutades lendavad karilased laiali ja nii võivad ka kõik teised taimed neist tabanduda. Karilased kipuvad enim jõulutähtedele, pelargoonidele, gerberatele, fuktsiatele, tsineraariatele, priimulatele ja rooshibiskidele, seega peaks neid taimi ostes erilise hoolega vaatama lehtede vahele ja alla.

Karilaste ohjeldamiseks võib kasutada liimpüünist, samuti kontaktseid ja süsteemseid mürke. Tõrjumine on aga nii vaevanõudev ettevõtmine, et parem karilastest vaevatud toalillest loobuda. 

Kedriklest on imetilluke 0,5 millimeetri pikkune kahjur, kes hulgakesi taimemahla imedes paneb lehed kolletuma ja varisema. Soodsa pinnase ta ilmumiseks loob väga kuiv ja soe sisekliima.  Eelistaimed on jõulutähed, palmid, rooshibiskid, tsitruselised, ebakrootonid.

Tõrjeks tuleks kõigepealt õhuniiskust suurendada ja piserdada lehti nii alt kui ka pealt putukamürgiga. Tulemus pole alati kindel, sest tegu on ämblikulaadsea, kes putukamürgile alluda ei taha. Targem on taim hävitada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee