Talv tuleb: pildistame loodust ja linde

Eestit on õnnistatud paljude rähniliikidega. Üheksast rähnlasest hakkab laanerähn ehk kolmvarvas-rähn silma mitmel põhjusel. Ta on üks pisematest rähnidest, temast veel väiksem on rasvatihase mõõtu väike-kirjurähn. Kui teistel rähnidel on puudel liikumiseks neli varvast, siis laanerähnil on neid vaid kolm. Emas- ja isaslind on mõlemad musta-valgekirjud, eristada saab neid laanerähnipapa kollase mütsikese järgi.

Laanerähn võib ennastunustavalt veeta terve päeva ühel puutüvel ja mitu nädalat ühes metsanurgas. Sestap saab korra laanerähnile sattununa arvestada, et ta võib end selles paigas ilmutada ka lähipäevadel. Laanerähn eemaldab puukoort spiraalselt, liikudes alt üles või ülevalt alla. Töö vahele lubab ta vaid üksikuid puhkehetki, kössitades mõnd aega puutüve ligi.

Mõnikord satub laanerähn toidu otsingul nii hoogu, et ei märka loodushuvilist, uudistama tulnud porri ja isegi mitte röövloomi. Olen tähele pannud, et isaslinnud on ettevaatlikumad ja tegutsevad enam puutüve ülemises osas.