Viimastel aastatel on talved olnud soojemad, kuid õnnetusi juhtub sellegipoolest palju. Aastatel 2019–2020 põhjustas 102 eluhoone tulekahju kütteseadme kasutamine, 26 korral peitus põhjus kütteseadme rikkes ning 20 korral oli tegu tahmapõlenguga.
Kurvad tagajärjed kaasnevad ülekütmise, hooldamata küttesüsteemide, põlevmaterjalide hoiustamisega küttekollete läheduses ning tuha paigutamisega põlevmaterjalist anumatesse.
Päästeamet soovitab pigem kütta korraga vähem, kuid sagedamini. „Ahju, pliidi, kamina ja muude küttekehade läheduses ei tohi mitte mingil juhul olla kergesti süttivaid esemeid, nagu vaipu, küttepuid, vanapaberit, mööblit jm. Siiber tuleb sulgeda alles siis, kui söed enam ei hõõgu, vastasel juhul tekib vingugaas, mis pääseb tuppa ning võib võtta elusid. Kui levinud on arvamus, et süte hõõgumise ajal suletud siibri puhul püsib ahi kauem soe, siis testid ja katsed lükkavad selle arvamuse ümber,“ märgib päästeameti ennetusosakonna juhataja Viktor Saaremets.
Elektriliste radiaatorite või soojapuhurite kasutamisel tuleb jälgida elamise elektrisüsteemi võimalusi ja vältida ülepinget. Torustike külmumise vältimiseks tuleb need katta lisaisolatsiooniga. Torustike sulatamine lahtise tulega, näiteks leeklambiga, on rangelt keelatud. Jäätunud torude ohutuks sulatamiseks võib kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit.
Kommentaarid (0)