Olmeprügi ei käi pakendikonteinerisse! Foto: Eesti Pakendiringlus
Nipid
3. veebruar 2021, 13:00

Pakendiringluse juht: laiskus ja lohakus pakendite äraviskamisel lennutab igal aastal tuulde umbes miljon eurot (6)

Probleemid avalike pakendipunktidega on jätkuvalt päevakorral. Kahjuks on seni suurimaks murekohaks inimeste teadmatus ja pahatahtlikkus: konteinerites on liiga suur valede jäätmete osakaal, mistõttu lähevad pakendijäätmete järelsortimiseks, lisavedudeks ja ladestamistasudeks tuulde sajad tuhanded eurod, mida saaks suunata liigiti kogumise võimaluste suurendamisse.

„Viimased uuringutulemused näitavad – näiteks SEI Tallinna sortimisuuring ja ka Keskkonnaagentuuri jäätmete ladestamise ja taaskasutusse võtmise andmed –, et jäätmete liigiti kogumine Eestis on stagnatsioonis. Meil ei lähe asjad sisuliselt ei paremaks ega halvemaks, ometi oleme võtnud omale kohustuse täita sihtarve nagu iga teine Euroopa Liidu riik,“ selgitab Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige Alder Harkmann. „Õnneks ma näen, et Keskkonnaministeerium on viimastel aastatel pakendite kogumisele oluliselt rohkem tähelepanu pööranud ja loodetavasti saame kõigi osapoolte koostöös käesoleval aastal prügistamise lõpetada.“

Kuidas raha valesse kohta kulub?

Harkmann selgitab: „Keskmine üle-eestiline muu prügi osakaal pakendikonteinerites on ca 20%, mõnedes piirkondades oluliselt suurem, aga võtame lähtetasemeks keskmise. Seega on Pakendiringluse sorteerimiskulud 20% kõrgemad, kui nad oleksid siis, kui pakendikonteinerid sisaldaksid ainult sinna mõeldud pakendeid.

Kui pakendid on sorteeritud, siis see osa, mis läheb põletamisele või prügimäele, on samuti 20% suurem. Ka avalike konteinerparkide teenindamise kulu oleks 20% väiksem, kui pakendikonteineritesse toodaks ainult õigeid jäätmeid. See tähendab, et konteinerid täituks 20% väiksema kiirusega.

Eesti Pakendiringluse puhul tuleb n-ö tuulde kulutatud summaks aastas sellise arvutuskäiguga kokku rohkem kui 430 000 eurot.“

Lisaks Eesti Pakendiringlusele on Eestis veel kaks ilma pandita pakenditega tegelevat taaskasutusorganisatsiooni, mis tähendab, et summa võib julgelt vähemalt kolmega korrutada. „Võib väita, et Eestis läheb rahaliselt tuulde üle miljoni euro puhtalt seetõttu, et pakendikonteineritesse viiakse peale pakendite ka muid jäätmeid.“

Foto: Olmeprügi ei käi pakendikonteinerisse! (Eesti Pakendiringlus)

Alder Harkmanni sõnul aga peaks see raha, mille pakendiorganisatsioonid kulutavad valede jäätmete välja sortimisele, lisavedudele ja muudele kuludele, minema tegelikult liigiti kogumise võimaluste suurendamisse. „Kui lisada juurde materjali hulk, mis jääb ringlusesse võtmata seetõttu, et muud jäätmed on selle ära rikkunud, siis on summa veelgi suurem. Muude jäätmetega risustatud pakendikonteinerid viitavad selgelt kohalike omavalitsuste puudulikule järelevalvele ja jäätmevaldajate korraldatud jäätmeveoga liitmisele,“ selgitab Harkmann.

Kuidas pakendite liigiti kogumist parandada?   

Eesti Pakendiringluse juhi sõnul aitaks sortimist parandada, kui avalike pakendipunktide eest ei vastutaks mitte ainult taaskasutusorganisatsioonid, kellel ei ole võimalusi prügistajaid korrale kutsuda, vaid vastutus peaks jagunema kõigi osapoolte vahel järgnevalt:

  • Taaskasutusorganisatsioonid peaksid hoolitsema selle eest, et konteinerid oleksid korralikud ja märgistatud selge ja üheselt arusaadava infoga – seda ka kõik turul tegutsejad teevad.
  • Koostöös omavalitsusega tuleb pakendikonteineritele leida võimalikult mugav ja risustamist mittesoodustav asukoht.
  • Kui kohalik omavalitsus on võtnud endale rolli korraldada olmeprügi kogumise, siis peaks omavalitsus tegema ka kõik selleks, et elanikel poleks põhjust olmeprügi pakendikonteineritesse viia. Kui pakendikonteineritesse viiakse siiski valesid jäätmeid, siis peaks Pakendiringluse hinnangul sellise konteineri tühjendama oma kulu ja kirjadega see omavalitsus.
Foto: Olmeprügi ei käi pakendikonteinerisse! (Eesti Pakendiringlus)

Hoolikad liigiti kogujad vs risustajad

Harkmanni sõnul on selliseid omavalitsusi, kes tunnevad vastutust ja tahavad oma elanikud korralikult liigiti koguma panna, Eestis juba olemas. „Neis omavalitsustes, kus on probleemi mõistetud, tellitakse risustatud pakendikonteinerit tühjendama olmeprügi auto. Meil on ka näiteid, kus omavalitsus on näinud, et kui ta peab juba seitsmendat korda tellima pakendikonteineri tühjendamiseks ise auto, siis on vaja leida teine lahendus. Näiteks oleme siis leidnud konteineritele uue asukoha või on omavalitsus paigaldanud kogumiskohta kaamerad,“ selgitab Harkmann.

On ka vastupidiseid näiteid, kus kohalik omavalitsus ei tunne vastutust oma piirkonna elanike käitumise osas ega aita leida uut kohta pakendikonteineritele, samuti ei luba neid ka teisaldada. „Sellisel juhul oleme sunnitud konteineri tühjendamata jätma, mis tekitab paratamatult lisakulusid kohalikule omavalitsusele, kes peab organiseerima risustatud konteineri tühjendamise,“ lisab Harkmann.

Vaata lähemalt siit, kuidas pakendeid koguda!

Leia lähim pakendikonteiner: kuhuviia.ee

Allikas: Eesti Pakendiringlus