Õiglase kaubanduse raames kaubeldakse selliste toodetega, mida toodetakse arengumaades ja mille tootmisprotsessile on loodud rahvusvahelised standardid, näiteks kohv, kakao, tee, suhkur, šokolaad, troopiline puuvili, riis, kinoa, pähklid, õli, kuld, puuvill jms.Foto: Gratisography / Pexels
Raha
15. veebruar 2021, 13:05

ÕIGLASE KAUBANDUSE USKU: eestlased ostavad poole rohkem Fairtrade’i märgisega tooteid kui varem

2019. aastal ostsid eestlased 2018. aastaga võrreldes poole rohkem Fairtrade’i märgisega tooteid, mis kokku tegi jaemüügi väärtuseks 5,4 miljonit eurot. Populaarseimateks Fairtrade märgisega toodeteks Eestis on jäätis, šokolaadid, küpsised ja kommid. Kasvavat huvi näitab ka ettevõtete huvi õiglase kaubanduse sõprade märgise taotlemisel.

„Võrreldes 2017. ja 2018. aastaga on Eesti poodides kasvanud õiglasest kaubandusest pärinevate kaupade osakaal. Meil on õiglase kaubanduse teavitustööga küll kõige kauem stabiilselt tegeletud, kuid eriliselt hästi läheb Baltimaadest näiteks Leedul, kus 2019. aasta käive kasvas võrreldes 2018. aastaga 173%, jõudes üle 10 miljoni euro,“ selgitab MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd ja lisab, et Läti on Eestist veidi tagapool.

Oluliselt mõjutab tarbijate oste kauplustes olev valik, seega võimaldab järjest suurenev õiglase kaubanduse toodete valik neid ka rohkem osta. Äsja MTÜ Mondo poolt läbi viidud Eesti õpilaste õiglase kaubanduse teadlikkuse uuringus selgus, et enamik tahaks osta rohkem õiglase kaubanduse tooteid, kuid ei saa, sest neile harjumuspärastes poodides on väike valik või neid lihtsalt ei pakutagi. Sama uuring näitas ka suurt muutust noorte eelistustes: hüppeliselt kasvas keskkonnasäästlikkuse olulisus ning kõige enam oodatakse muutust ettevõtetelt. Lisaks uskus 1307 õpilasest 81%, et nad saavad oma ostuotsustega mõjutada inimeste elu arengumaades. 

„Tore on näha, et nii kauplused ja poeketid, kes müüvad, ning ettevõtted, kes toodavad, pingutavad neile esitatud ootuste osas. Suur rõõm on tõdeda, et jaekaubanduses hinnatakse aina enam võimalust ühiskonnas teadlikkust tõsta ja tullakse ka õiglase kaubanduse sõbra märgist taotlema,“ täpsustab Mänd.

2019. aasta andmete kohaselt oli Eesti turul 498 Fairtrade märgisega toodet. 2020. aasta tulemused edastab Fairtrade Finland maikuuks.

Õiglase kaubanduse sõbrad võivad olla kõik ettevõtted ja organisatsioonid, kes:

  • kasutavad, müüvad või toodavad õiglase kaubanduse ja eriti Fairtrade’i märgisega kaupu;
  • panustavad õiglase kaubanduse väärtuste levitamisse ja võtavad osa õiglase kaubanduse nädalast;
  • toovad kasutuses või müügis olevad õiglase kaubanduse tooted esile oma infokanalites, sotsiaalmeedias, kodulehel ja materjalides;
  • käituvad solidaarselt ja vastutustundlikult.

Õiglase kaubanduse sõbraks kandideerimine on avatud 14. veebruarist ja kestab 14. aprillini. Taotleda saab siin.

Mis on õiglane kaubandus?

Õiglane kaubandus on kauplemisviis ja rahvusvaheline kokkulepe, mis toetab otse ja tõhusalt Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaade ebasoodsas olukorras olevaid väiketalunikke ja tootjaid.

Õiglane kaubandus tagab arenguriikide talunike ja tootjate majandusliku elujõulisuse. Foto: Vincent Tan / Pexels

Õiglane kaubandus tagab:

  • arenguriikide talunike ja tootjate majandusliku elujõulisuse, sh tootjale kõiki kulusid kattev miinimumhind ja töölistele õiglase tasu;
  • keskkonnasõbraliku ja säästliku tootmise;
  • sotsiaalse vastutuse, sh lapsi ekspluateeriva töö ja orjatöö keeld, töötajate inim- ja tööõigustest kinnipidamine, paremad töötingimused;
  • tootmise eelfinantseerimise ja tootjate pikaajalised kaubandussuhted importijatega.

Õiglase kaubanduse raames kaubeldakse selliste toodetega, mida toodetakse arengumaades ja mille tootmisprotsessile on loodud rahvusvahelised standardid, näiteks kohv, kakao, tee, suhkur, šokolaad, troopiline puuvili, riis, kinoa, pähklid, õli, kuld, puuvill jms.

Õiglase kaubanduse viis põhimõtet

  • Õiglase hinna maksmine – tootjad saavad hinda, mis katab kõik tootmisega seotud kulud, tagab inimväärsed elutingimused ja mõistliku sissetuleku.
  • Lapstööjõud on keelatud – kõik lapstööjõuvormid on keelatud, eriti kui need kahjustavad laste haridust või nende füüsilist tervist ja vaimset arengut.
  • Inimväärsed töötingimused – istandustes, farmides, töötlemisettevõtetes ja teistes ettevõtetes töötavad inimesed töötavad inimväärsetes ja ohututes tingimustes ning saavad äraelamist võimaldavat töötasu.
  • Kohalike kogukondade areng – lisaks miinimumhinnale makstakse tootjale ka hinnalisa ehk lisatasu, millest investeeritakse märkimisväärne osa tootjakogukondade arenguprojektidesse. Nende projektide hulka kuulub joogiveega varustamine, teede, haridus- ja tervishoiuasutuste ehitamine, koolihariduse ja kutseõppe ning tervishoiuga seotud kulude katmine, mikrorahastus jne.
  • Keskkonnasäästlikkus – õiglase kaubanduse süsteem välistab kahjulikud põllumajanduskemikaalid ja GMO-d. Lisaks toetatakse selliseid tootmistehnoloogiaid, mis säilitavad väärtuslikke ökosüsteeme ning kaitsevad nii tootjate, tööliste kui ka tarbijate tervist.

Kas fair trade või Fairtrade?

Õiglane kaubandus ehk fair trade on laiem mõiste: see on lähenemine ja rahvusvaheline kodanikuliikumine, mis võtab aktiivselt osa poliitilistest aruteludest rahvusvaheliste kaubandusreeglite õiglasemaks muutmiseks ning toetab aktiivselt sotsiaalset ettevõtlust ja solidaarsust arengumaade väiketootjatega.

Fairtrade kokkukirjutatuna viitab õiglase kaubanduse märgistamise organisatsiooni Fairtrade Internationali poolt juhitava sertifitseerimis- ja märgistamissüsteemile, mille eesmärgiks on aidata tarbijatel kergemini leida tooteid, mis on toodetud vastavaid töötingimusi ja keskkonna standardeid järgides. Eesti keeles kasutame märgile viidates ingliskeelset Fairtrade'i.

Allikas: fairtrade.ee