Inimesed

PÕNEV KOMBESTIK | Ukrainlased peavad vastlanädalal au sees häid suhteid ja pereloomist 

Tetjana Ivuškina, Kohtla-Järve Ukraina kogukonna juht ja Ukraina muuseumi asutaja, 16. veebruar 2021 08:35
Foto: Erakogu
Juba ammustest aegadest tähistavad õigeusklikud kristlased nädal enne lihavõttepaastu maaslenitsat. Maaslenitsat ehk vastla- või võinädalat kutsutakse mõnikord ka naistenädalaks, sest sel ajal ongi kõige tähtsamad naised – mehed peavad kuulama nende sõna ja välja kannatama kõikvõimalikud kapriisid. Vastlad on naiste pidu ja sel ajal on neile paljugi lubatud.

Enamik slaavi kultuuri ajaloo uurijatest on arvamusel, et Ukraina vastlatavadel puuduvad analoogid naaberrahvaste seas. See aga tähendab, et tegemist on ukrainlaste muistse ja omanäolise pühaga. Et see on viimane pidustus enne suure paastu algust, tähistati seda kärarikkalt, lõbusalt ja maitsvalt – toimus suur laat koos muusika, laulude ja mitmesuguse meelelahutusega.

Samal teemal

Ukrainlaste esivanematele olid vastlad väga tähendusrikkad. Ühest küljest oli see kevade esimene pidu, toiduvaliku muutumine, hüvastijätt terve rea talviste pühadega, aga ka suurele paastule eelnev nädal. Vanasti öeldi: „Pärast võinädalat süüakse isegi õled katuselt“, sest paastu ajal olid liha- ja piimatoidud keelatud. Mõnel maaslenitsa taval arvatakse olevat enam kui 2000 aasta pikkune ajalugu.

Milliseid toimetusi sel puhul kodus tehakse, mis keelatud on?

Võinädalaks valmistuti väga hoolikalt, nagu ka jõuludeks ja ülestõusmispühadeks. Mõnel pool lubjati selleks puhuks isegi tared üle. Maaslenitsa juurde kuulub tingimata ka lahkunud sugulaste mälestamine. Arvati, et laupäeval, kaks nädalat enne ülestõusmispüha lubas Jumal surnute hinged korraks maa peale.

Õues oli kõige levinum meelelahutus jääkarussell. Noormehed püstitasid posti ja kinnitasid selle külge kaks vankriaisa. Ühe külge seoti saan, teist lükkasid noormehed edasi. Rusikavõitlusi või õlest nukkude põletamist Ukrainas ei tuntud.

Vastlanädala ajal olid keelatud aga mitmed kodused tööd: puulõhkumine, kangakudumine, tikkimine ja ketramine.

Kui pika aja peale on ukrainlaste vastlatraditsioonid jagunenud?

Kuni 17. sajandi alguseni vältas maaslenitsa koguni kolm nädalat. 18. sajandil kestis vastlanädal kõigest nädal aega ning veel hiljem vaid 2─3 päeva. Iga vastlanädala päev on aga eriline ja omab kindlat tähendust.

· Esmaspäev on kohtumiste päev. Muistse uskumuse kohaselt kaotab see, kes koju jääb, oma majapidamise. Sel päeval läksid naised kõrtsi, millega pandi alus nädala peomeeleolule.

· Kolmapäeval võtsid ämmad vastu ja kostitasid oma väimehi.

· Neljapäeval pidid naised omavahel kokku saama ja südamest lõbutsema – arvati, et see toob karjale tervist.

· Reede oli eriti tähtis, sest sel päeval tuli võõrustada ämmasid. Seda tuli teha korralikult, et „kurk kuivaks ei jääks“. Kutse saanud ämm pidi noortele kingiks viima tainasegamisnõu, lusikaid, kulbi vms. Äialt aga oodati jahu, võid, päevalilleõli.

· Laupäeval peeti nadusid au sees. Sel päeval kutsusid naised külla naod ehk meheõed, keda kostitati, lõbustati ja jagati ka kingitusi.

· Nädal lõppes andestamise pühapäevaga. Vastlate ajal ei veetnud rahvas lihtsalt meeldivalt aega, eelkõige püüti enne paastu oma hinge puhastada. Hea tava nõudis, et kõik püüaksid omavahel ära leppida ning vanadest solvumistest vabaneda, seetõttu nimetatakse maaslenitsat ka leppimispühaks.

Milliseid sööke-jooke tavatsetakse lauale panna?

Vaatamata sellele, et täna peetakse traditsiooniliseks vastlatoiduks pliine, siis ennevanasti neid Ukrainas ei küpsetatud. Kõik ukraina perenaised valmistasid hoopis vareenikuid, mille täidiseks oli kõige sagedamini sõir. Vareenikud on ammustest aegadest olnud noorkuu sümbol, mis omakorda sümboliseerib naisenergiat.

Seda vastlakommet tuntakse ainult Ukrainas…

Mõnel pool Ukrainas kutsutakse vastlanädalat ka kolodiaks või kolodkaks. Selle nimega seotud kommete juured ulatuvad väga iidsesse, Tripoli kultuuri aega. Kristluse tulek küll mõjutas vanu tavasid, kuid nende sisu jäi muutumatuks.

Kolodi oli esivanemate üksmeele ja abielu jumal, kes meenutas noortele: „Ei jõudnud peret luua – võta puupakk (колодкa) ja tassi seda“. Just neil aegadel sündis komme, et naisevõtueas noormeestele, kes kaasat leidma ei kiirustanud, köideti karistuseks vöö või käe külge puutükk. Selle võis lahti siduda ainult vallaline neiu, kellel oli õigus nõuda teene eest tasu, näiteks maiustusi. Kui see juhtus olema tütarlaps, kellega noormees plaanis abielluda, pidi ta neiule kinkima rätiku või helmed. Nii meenutati noortele naljavormis oma pere loomise tähtsust.

Pärast paastu, kui tohtis jälle abiellumisele mõtlema hakata, kauples mõrsja valinud noormees tüdrukult puutüki endale, vahetades selle kirjatud puumuna vastu. Neiu aga sai oma poolehoidu väljendada nii, et valmistas sümboolse lillede ja helmestega kaunistatud „puupaku“ ning kinnitas selle väljavalitule vasaku käe külge või rinnale südame juurde.

Kui populaarne on vastlapäeva tähistamine praegu Ukrainas ja Eestis elavate ukrainlaste seas?

Vastlanädal ei tähenda, et kogu maal peetakse kinni täpselt ühesugustest tavadest. Ukraina eri piirkondades kandis see lõbus nädal erinevaid nimetusi ning vastlakombed võisid olla vägagi erinevad. Samas on maaslenitsa tähtsus kogu maal säilinud tänini.

Tänavu kestab maaslenitsa 8.─14. märtsini. Juba mitmendat aastat kutsub Eesti Ukrainlaste Kongress maaslenitsat tähistama nii siinseid ukrainlasi kui ka külalisi. Pidu peetakse vanade kommete kohaselt laulude, meelelahutuse ja vareenikutega sel ajal Tallinnas Ukraina kultuurikeskuseski.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee