Lugeja küsib: miks ma saan ohtlikud jäätmed viia ainult ühte kindlasse jaama, mitte kodule lähimasse?

„Kohalikud omavalitsused on rajanud jäätmejaamad selleks, et nende elanikel oleks mugavam liigiti kogutud jäätmed ära anda. Paraku kõik omavalitsused oma territooriumile jäätmejaamu veel rajada ei ole jõudnud ja sellisel juhul on sõlmitud kokkulepped mõne naaberomavalitsuse territooriumil paikneva jäätmejaamaga,“ selgitab Saadve ja lisab, et jäätmejaama toodud jäätmete käitlemise eest tasub omavalitsus elanikelt laekuvate maksude arvelt. Ka sel juhul, kui on sõlmitud leping teise omavalitsuse territooriumil paikneva jäätmejaama kasutamiseks, tasub lepingu sõlmija oma elanike poolt jäätmejaama viidud jäätmete käitlemise kulud ning elanikelt selle eest eraldi tasu ei küsita.

Saadve tõdeb, et kahtlemata on elanikele kõige mugavam, et jäätmejaam paikneks elukohajärgse omavalitsuse territooriumil mõistlikus kauguses. „See, mitme või millise jäätmejaamaga koostööleping sõlmitakse, on aga iga omavalitsuse enda otsustada. Jäätmejaamade rajamist toetab riik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ja loodame, et peatselt on need olemas igas omavalitsuses. Elanikel tasuks oma vajadustest ja ootustest teada anda ka otse kohalikele omavalitsustele, kes saavad seeläbi tegevusi kavandada,“ soovitab spetsialist. 

Kui inimene ei ole infoga kursis ning sõidab jäätmetega omale sobivaimasse/lähimasse jäätmejaama ning kohapeal selgub, et jäätmeid seal üle anda ei saa, kas pole see tarbija jaoks liiga keeruliseks tehtud, kui ta tagasi saadetakse ja n-ö õigesse jaama suunatakse?

„Jäätmejaamad peaksid jäätmed siiski vastu võtma, kuid kui registreeritud elukoht on teises omavalitsuses, tuleb tasuda jäätmete üleandmise eest hinnakirja alusel,“ selgitab Saadve, et igal omavalitsusel on otsustusõigus, kellelt võetakse jäätmed vastu tasuta ja kellele kehtib hinnakiri. „Näiteks on mõned omavalitsused otsustanud ka suvilaomanikelt jäätmed tasuta vastu võtta, kuid see ei ole kohustuslik. Jäätmejaamades võetakse üldjuhul vastu ka tootjavastutusega kaetud jäätmeid, mille äraandmine on tasuta ka teiste omavalitsuste elanikele,“ täpsustab Saadve, et sellisteks jäätmeteks on pakendijäätmed ja elektroonikaromud.

Toome näiteks, et olen Kiili valla elanik, aga mul on suvila Lääne-Virumaal Võsul. Talvega on seal aga teler rikki läinud ning tuleb viia jäätmejaama. Kuhu see viia tuleks ja millega peaks arvestama, kui suvilasse sissekirjutust ei ole?

„Katkise elektroonikaseadme äraandmise eest ei pea elanik maksma, kuna elektroonikaromude kogumiseks on tootjate ühendused tasu saanud elektri- ja elektroonikaseadmeid turule lasknud ettevõtjatelt,“ selgitab Saadve.

Lisaks telekatele saab tasuta ära anda ka külmkappe, pliite ja muid elektroonikaseadmeid. Eestis tegutseb kolm tootjate ühendust, kes tegelevad elektri- ja elektroonikaseadmete turule lasknud ettevõtjate nimel elektroonikaromude kogumise ja edaspidise käitlemise korraldamisega ning nendeks on MTÜ EES-Ringlus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu ja Ekogaisma Eesti OÜ.  

Endale lähima asukoha, kus katkisest seadmest või mõnest muust jäätmest vabaneda, leiab aadressilt kuhuviia.ee.