Armsad kodukaunistajad: need viis kevadlille saab hiljem aeda istutada!

Aianduskeskused on helded pakkuma kõikvõimalikke õitsvaid taimi, keda tunneme rohkem aialilledena. Ajatatud on vanu tuttavaid nartsisse ja hüatsinte, aga leiab ka võrkiiriseid, krookuseid, lumekuppe, suviseid märtsikellukesi ja teisigi. Südant võitvatele varretutele priimulatele lisaks saab koju aknalauale tuua ka kõrge priimula, kes sordiaretuse abil on uued värvilised sitsid-satsid üll saanud.

Üldiselt on nii, et hooajalillede pikemat õitseaega soosib jahe kasvukoht. Enamasti pole neile aga võimalik seda jahedust pakkuda, sest toatemperatuur on seatud inimese mugavuse järgi. Nii on paratamatu, et kaunis õieilu saab mõne nädala pärast otsa. 

Pärast õitseaja lõppu peetakse hooajalillede saatuseks äraviskamist. Kuid kui on vähegi lootust, et õisi võib taas näha, tasuks proovida kevadist potitaime aeda ümber kolida.

Pärast õitsemist võib aeda istutada nii priimulaid kui ka sibullilli. Priimulad saab istutada juba aprillis, kui muld pisut soojenenud. Pikaealised nad pole, kuid poolvarjulises niiskes kasvukohas ja paari-kolme aasta järel jagades võib õieilu jaguda siiski mitmeks aastaks. 

Sibullillede aeda istutamisega peab ootama sügist. Õied ei pruugi istutusjärgsel aastal veel ilmuda, kuna sibulad on potis kasvades jõuvarud ära kulutanud. Ent sobiv kasvukoht aitab varud taastada ja peagi on taimed taas valmis õitsema. 

Nartsiss ‘Tête-à-tête’ (Narcissus)

Miniatuursete lõhnavate kollaste trompetõitega nartsiss loob päikeselise meeleolu. Õievarred on vaevu 20sentimeetrised. Niiske muld, kastmisvette lisatud õitsvate taimede väetis ja jahe kasvukoht pikendavad õitseaega. Pärast, kui lehed on kolletunud, puhastage sibulad mullast ning hoidke kuivas ja jahedas augustini, mil võite need aeda istutada.

Idahüatsint (Hyacinthus orientalis)

Tugeva aroomiga õied võivad olla eri toonides. Õitsemise ajal hoidke potimuld niiske, nii läbikuivamine kui ka ülekastmine mõjuvad halvasti. Kastmisvette lisatud vedelväetis pikendab õitseaega. Pärast paigutage jahedasse kohta ja kastke, kuni lehed kolletuvad. Kuivanud lehtedega sibul puhastage ning säilitage pimedas kuni mahapanekuni septembris.

Varretu priimula (Primula vulgaris)

Liht- või täidisõied võivad olla valged, kollased, roosad, punased, sinised, kirjud. Muld potis ei tohiks läbi kuivada, ent enne järgmist kastmist laske mullapinnal taheneda. Õitsemise pikendamiseks andke paar korda kuus koos kastmisveega väetist. Pärast tõstke  jahedasse ja kastke edasi. Aprillis ilmade soojenedes harjutage enne peenrasse istutamist välisõhuga.

Võrkiiris (Iridodictyum)

Hele- kuni tumesinised, kollased, violetsed ja tumepunased iiriseõied puhkevad ühest sibulast mitme kaupa. Õitseajal hoidke muld niiske, aeg-ajalt lisage kastmisvette vedelväetist. Pärast õitsemist kasvatab lehed pikemaks, puhkeajal vajab kuiva pinnast. Kui lehed on kuivanud, puhastage sibulad ning hoidke jahedas kuni mahapanekuni septembris.

Kõrge priimula (Primula elatior)

Sorte on laias värvispektris. Roosakas, lillakas, oranžikas või kollakas õisik kõrgub 20 sentimeetri kõrgusel leheroseti kohal. Nii nagu varretu priimula, ei talu ka kõrge priimula  läbikuivamist ega liigniiskust. Korrapärane väetamine ergutab taime õitseaega pikendama. Aprillis, kui õisik on ammugi kuivanud, istutage priimula aeda poolvarjulisse kasvukohta.