Kui mul pole otsest põhjust koristamiseks, lasen end vabaks ja jätan tolmurullide hävitamise hetkeks, mil sellest tegevusest ka vaimselt kasu saan.Foto: Jake Farra
Inimesed
24. aprill 2021, 18:40

ARVAMUS | Arst ja ettevõtja Saara Arulaane: „Koristamisel on mulle tervendav mõju!“ (3)

Koristamises nähakse tihti tüütut tegevust, mis kunagi otsa ei lõppe. Tolmurullid tulevad tagasi, asjad lähevad sassi ja köök mattub ikka ning jälle igasugu puru ja olme alla. Kuna olukorda muuta ei saa, ei jää üle muud, kui muuta oma mõtlemist. Koristamine võib olla ka midagi mõnusat, tervendavat ja nauditavat.

Minu jaoks on lausa neli emotsionaalset seisundit, mil koristamine korrastab ka mõtted.

1. Kui tunnen, et mattun kõige alla ehk mil tegemata töid on nii palju, et need justkui kasvaks üle pea ja ma ei tea, millest alustada. Sellises olukorras alustan just koristamisest, isegi kui tundub, et see võtab veel rohkem aega ära. Näiteks panen taimeri kümne minuti peale ja koristan selle ajaga nii palju, kui suudan. Panen asju oma kohale, pühin tolmu ja teen voodi ära. Kord kodus ja kontoris loob korra omaenda peas ja tegemata tööde sasipuntras hakkab paistma selgus.

Pärast kümmet minutit koristamist võtan ette mõne raskema töö ja kui sellega lõpetanud olen, võin taas natuke koristada, et end järgmiseks pingutuseks ette valmistada. Koristamine pakubki selgust, mida tol hetkel vajan.

2. Kui olen vihane. Viha väljaelamiseks soovitatakse teha midagi füüsilist. Patjade poksikotina kasutamise asemel võtan tihtipeale ette hoopis vaibad, et õues olles viha endast ja tolm vaipadest välja kloppida. Nii nagu teen mustusele 1 : 0, saab peast visatud kõik, mida enam vaja ei lähe. Igati teraapilisem ja kasulikum kui üksi nurka põrnitseda ning kõiki emotsioone enda sees hoida. Lõpuks pakub puhas kodu rahuldust ja kergendab vihakoormat.

3. Kui mul on hirm teadmatuse ees. Hirm on tihti vägagi halvav tunne ja kui palju me ka ei prooviks, on raske mõtteid hirmutavalt sündmuselt eemale hoida. Kontrolli omamine annab sellises olukorras enesekindlust ja mis oleks lihtsam kontrollitunde taastamiseks, kui veidi korda luua. Saan ise otsustada, kuhu asju paigutan, millise voodipesu valin, millise programmiga pesu pesen. Need on lihtsad tegevused, mille üle ei pea liigselt mõtlema, kuid mis suunavad tähelepanu muretsemisest eemale. Me ei saa kontrollida kogu maailma, kuid see, milline näeb välja meie kodu, on enamasti meie endi teha.

4. Kui olen väsinud ja tülpinud. Jälle see pudru keetmine, laste riidesse toppimine, õues sellesama jalutuskäigu tegemine ja lõunasöögi valmistamine. Päevast päeva aina sama ja sama … Kui tüütu! Tahaks vaheldust, aga aega ja võimalusi napib.

Selliste tunnete esile kerkides loon oma päevadesse midagi uut, alustades mööbli ringi tõstmisest. See on üllatav, kui teistsuguse tunde see loob! Väikesed muudatused nõudekapis, laste mänguasjariiulites, oksad vaasis ja uued fotod pildiraamides hoiavad elu muutumises ning tüütus kaob. Põnevuse loomine on me endi kätes.

Kui mul pole otsest põhjust koristamiseks, lasen end vabaks ja jätangi tolmurullide hävitamise hetkeks, mil sellest tegevusest ka vaimselt kasu saan.

Saara Arulaane,
arst, ettevõtja ja
coach