Seekord on loomaarst Tiina Toometi vestluspartneriks Zoovetvaru konsultant Katrin Juurak ning juttu tuleb lemmikloomade siseparasiitidest. Foto: Õhtuleht
Lemmikloom
30. märts 2021, 15:45

„LOOMAARST TASKUS“ | Räägime siseparasiitidest: kust need tulevad ja mida ussi avastamisel ette võtta?

Erinevaid lemmikloomadega seotud teemasid käsitlev podcast on jõudnud oma 11. osani. Seekord on loomaarst Tiina Toometi vestluspartneriks Zoovetvaru konsultant Katrin Juurak ning juttu tuleb lemmikloomade siseparasiitidest. 

Kuula saadet siin:


Kõige sagedasem leid kevadisel miiniväljal on kutsikasolkme (Toxocara canis) muna. Jana Remmeti ettekandest „Toksokaroos – kutsikasolge“ leidsin statistika, et 1996. aastal Stroomi ja Harku rannast ning Tallinna lasteaedade liivakastidest võetud ning uuritud proovidest olid saastunud 16% ja viis aastat hiljem aastal 2001. poole vähem ehk 7%. 2020. aastal tehtud Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi uuring (68 proovi eri maakondadest) annab tulemuseks samuti 7%. Nii kutsika- kui kassisolkmega võib nakatuda ka inimene, mistõttu on selle ennetamiseks väga oluline nii koerapidamiskultuur kui isiklik hügieen.

Kutsikas või kassipoeg võib saada nakkuse:

  • Looteeas, kui emaslooma organismis on parasiit, kes aktiveerub enne poegimist või kui emakoer saab nakkuse tiinuse viimasel veerandil. 
  • Piima kaudu, kui ema on saanud nakkuse tiinuse viimasel veerandil. Kassipoegade nakatumine toimubki piima kaudu. 
  • Ümbritsevast keskkonnast. Solkmemunad säilitavad väliskeskkonnas (eriti pinnases) eluvõime väga pika aja jooksul (2–6 aastat) ja seega on pidevalt olemas nakkusallikas täiskasvanud koertele, sealhulgas ka tiinetele emasloomadele. Paeluss saadakse enamasti „vahendaja“ kaudu – koeraviigil on selleks kirp, laiussil mageveekala. Vaheperemehed võivad olla veel ka närilised, teod ja kahepaiksed, mäletsejalised jt.
Kutsikas või kassipoeg võib saada nakkuse juba emaüsas. Foto: Hannah Grace / Unsplash

Parasiitidega nakatumise ennetamiseks lemmikloomadel toimi järgmiselt:

  • Tee parasiiditõrjet regulaarselt nii kutsikatel kui täiskasvanud loomadel.
  • Roojas või okses usside avastamisel konsulteeri loomaarstiga.
  • Kui loomal on isumuutus, karv tuhm ja/või sagedane kõhulahtisus ning oksendamine, konsulteeri loomaarstiga. Vajadusel tuleb viia kliinikusse roojaproov.
  • Kui pere lastel või täiskasvanutel on avastatud siseparasiite, siis kontrolli ka looma ja vastupidi.
  • Tee parasiiditõrjet iga kord, kui tood oma majapidamisse uue koera või kassi.
  • Korista koera järelt nii tänavatel-parkides (see on kohustuslik) kui ka oma aias. Kassiliiva vaheta iga päev.

Parasiitidega nakatumise ennetamiseks inimese kaitseks toimi järgmiselt:

  • Pese käsi pärast kokkupuudet pinnase või loomadega ja enne toidu käsitsemist või söömist.
  • Keela lastel määrdunud käsi ja esemeid suhu panna.
  • Hoia koduloomad eemal aiamaadest ja laste mänguväljakutest.
  • Kata liivakastid, kui neid parasjagu ei kasutata.
  • Anna loomadele regulaarselt ussirohtu.
  • Puhasta loomade eluasemeid regulaarselt ja korista nende väljaheited. Soovituslik on kasutada kummikindaid, eriti pärast seda, kui loomale on antud ussirohtu, kuna seejärel eritub palju erinevates elustaadiumites parasiite.

Kuula saadet siin!