Viljapuude lõikamiseks on õige aeg, kuni veel puhkenud pole.Foto: Istockphoto
Janne Põlluaas 14. aprill 2021 05:53
Aprill on heitlik ja muutliku näoga kuu. Pole ime, kui kuu alguses laiutavad mitmel pool alles hanged, külmakraadid vahelduvad sulailmadega ja lõpupoole tuleb juba istutama hakata. See aga tähendab, et kõik toimub väga kiiresti. Hea, kui on mõni pidepunkt, mida ja mis järjekorras teha.

Peamine soovitus on kasutada iga vähegi sobivat päeva aias askeldamiseks, sest nii väldite ilma soojenedes ootamatult kuhjunud töid.

Aprillitöödega saab alustada juba siis, kui lumi on veel maas. Viljapuude ja marjapõõsaste lõikamine on üks esimesi tegemisi, kui te pole sellega märtsis algust teinud.

Jälgige külmakraade – alla –5 kraadi ärge lõikust ette võtke. Puit on liialt rabe ja võib tekkida koorelõhesid. Kui aga ilm on nullilähedane või plusskraadides, lõigake julgesti. Vaid ploomide ja kirsside suuremad lõikamised jätke suveks, sest nende tüve lähedalt tehtud lõikehaavad ei taha varakevadel hästi paraneda. 

Vaadake üle viljapuude tüved, et varakult avastada tõenäoline tüvevähk. Lõigake terava noaga kolle välja, siluge haava servad ja katke lõigatud koht paksult pookevahaga. 

Marjapõõsastel lõigake kõige vanemad oksad võimalikult maapinna lähedalt maha. Tüükad on kahjuritele heaks kasvulavaks ja parem, kui neid ei jää. Vales suunas, nõrgad ja murdunud oksad lõigake samuti välja. 

Ilupõõsaid lõigake vastavalt nende õitsemise ajale - sama aasta võrsetel õitsevaid põõsaid saab lõigata varakevadel. Foto: Istockphoto

Ilupõõsastest võib varakevadel lõigata neid, kes õitsevad sama aasta võrsete peal. Nende põõsaste lõikamine, kes moodustasid õiepungad möödunud aastal kasvanud okstel, tuleks jätta hiliskevadesse või suvesse, kui põõsad õitsenud on. Sellised on forsüütia, ebajasmiin, sirel, veigela ja deutsia. Lehtpõõsahekkide esimene pügamine tehke samuti varakult aprillis, kuna hilisem lõikamine võib  pesitsema hakanud linde häirida. Üha enam populaarsust koguvad puishortensiad õitsevad uhkesti vaid siis, kui on kevadel õigesti lõigatud. 

Varakevadel ei lõigata viinapuid, vahtraid ega kaskesid, sest neil on sel ajal tugev mahlajooks. Vahtra ja kase lõikamiseks sobib aeg alates lehtede täiskasvamisest juunis ja viinapuude lõikuseks on parim aeg sügisel pärast saagikoristust. 

Kõrgemal asetsevad oksad saab mugavalt ära lõigata pika varre otsas oleva saega. Foto: Istockphoto

Toksige lumekoorik katki

Kohad, kus lumi on tihedalt kokku vajunud ja jääkooriku moodustanud, toksige labidaotsaga katki ja vaadake järele, ega sulavesi pole kusagile seisma kogunenud. Pisikeste kanalitega saab liigvee peenrast eemale juhtida. 

Kuu alguses on viimane aeg üle vaadata ja ära puhastada lindude pesakastid. Kui tahate oma aeda rohkem linde ja sobivaid kohti pesakasti jaoks ka leidub, saate õiges mõõdus kastid soetada Eesti Ornitoloogiaühingust. Nende kodulehelt eoy.ee leiab ka pesakastide ülespaneku juhendi. 

Kui viljapuid kimbutasid mullu haigused või kahjurid, tuleks neid pritsida õige varakult, kui pungad on õunapuul alles hõbedased ja pirnipuul kirjud. Pritsida tohib vaid tuulevaikse ilmaga. 

Pritsimislahus segage vaskoksiidkloriidist ja veest (150 grammi 10 liitri vee kohta). Pritsida võib ka raudvitriolist segatud lahusega (500 grammi 10 liitri vee kohta). Oluline, et puud saaks nii märjaks, et tilguvad. 

Talvekatete, sealhulgas varjutuskanga eemaldamisega ärge rutake. Kuigi päike soojendab, on maa kohati veel külmunud ja juured ei saa pinnasest vett kätte. Päike ja tuul võivad liiga vara talvekatte alt pääsenud taimed lihtsalt ära kuivatada. 

Varjutus- ja pakasekangaid võib eemaldama hakata siis, kui lumi on läinud ja maa sulanud. Foto: Evelyn Lass

Nõnda aga, kuidas ilmad soojenevad, võite vähehaaval mõne serva juba avada ja kihte vähemaks võtta. Lõplikuks eemaldamiseks valige tuulevaikne pilves päev, et hoole alt vabanenud taimed ära ei ehmataks. 

Elulõngade juuri kaitsev mullakuhil ajage laiali kohe, kui ilmad soojenevad. Elulõngad on varase tärkamisega ja hilisem askeldamine taimede lähikonnas võib neid tahtmatult vigastada. 

Püsiasukad vajavad hoolsat ülevaatust

Sügisel iluaeda istutatud puud-põõsad ja püsikud vajavad hoolikat ülevaatamist. Kui külm on taime üles kergitanud, suruge see mulda tagasi, et juurtel oleks kindel kontakt maaga. Vaadake üle ka puude toestused – kas vaiad on kindlalt paigal ja kas sidumismaterjal pole katkenud ega sooni puutüve. 

Vaadake üle toestused ja sidumised, kas tuuled pole kimbutamas käinud. Foto: Istockphoto

Niipea, kui maapind on sulanud, kastke eelmisel hooajal istutatud taimi. Iseäranis ootavad vett okaspuud – nii elupuuhekid kui ka kõik teised igihaljad dekoratiivsed taimed vajavad pärast istutamist kaks aastat regulaarset ja põhjalikku kastmist.

Okaspuu on pika vinnaga taim, ta ei näita kevadel ega ka suve hakul välja, et vaevleb veepuuduses. Püsikute puhul saab suvel longu vajunud lehtedest ja vartest eksimatult aru, et kastmine on viibinud. Okaspuu kannatus on pikem, aga kui katkeb, siis pöördumatult – kuivamisilmingutega okaspuid enamasti päästa ei õnnestu. 

Lume sulamise järel oodake seni, kuni maapind on tahenenud ja korrastage siis peenrad ning puude-põõsaste alused. Isegi kui sügisel sai kõik riisutud, on tuul talve jooksul toonud lehti ja muud aiaprahti, mis peenardele pidama jäänud. Kui jätsite kuivanud taimevarred sügisel lumekogumise eesmärgil lõikamata, on aeg võtta käärid või sirp ja kõik vanad pealsed maha lõigata. 

Kui istutusalad on suured ja taimepuhmad lopsakad, kasutage kindlasti sirpi. Selle ammu unustatud uue tööriistaga on väga hõlpus pealsed maha lõigata. Lausa asendamatu on sirp kõrreliste lõikamisel. Väiksema aia puhul on käärid aga igati asjakohased. Kääride lõikejälg on täpne ja puhas.

Talvel lund kogunud ja silmailu pakkunud kõrrelised ja teised püsikud tuleb kevadel varakult maha lõigata. Foto: Istockphoto

Lehed ja muud kuivanud taimejäänused rehitsege kokku. Ettevaatust nende peenraasukatega, kes alles pistavad oma nina mullast välja. Taimede ümbrused kobestage, nii hoiab muld paremini niiskust ja mullaelustik saab samuti aktiveeritud. 

Komposti võite taimede vahele laotada kohe pärast rehitsemist ja kobestamist, mineraalväetisi aga andke vajajatele siis, kui on näha, et taimed on just alustanud kasvu. Külmunud maale väetist ei laotata. Eriti hea oleks, kui väetist saab puistata enne suuremat vihma. 

Kastmine on samuti abiks – veega koos jõuavad toitained kiiremini juurteni. Viljapuudele ja -põõsastele tehke kangiga võra välispiirile viis või rohkem auku, kuhu väetise puistate. Puudel asuvad aktiivsed narmasjuured just võra piiril, mistõttu tüve lähedusse väetise puistamine on asjatu raiskamine. Eri kultuuride väetisenorme vaadake pakendilt.

Jagage ja istutage ümber püsikuid, kes õitsevad kevadel hiljem ja suvel ning sügisel. Varakevadel õitsevad püsikud laske kõigepealt ära õitseda ja võtke jagamisetöö alles seejärel ette. Enamikku hilisema õitseajaga püsikuid on aga just varakevadel õige aeg ühest kohast teise paigutada, sest taimed pole jõudnud siis veel pikaks sirguda ja juurdumine läheb hõlpsamini. 

Ärge rutake rooside lõikamisega! Aprilli lõpp ja mai algus võivad pahatihti öökülmi kaasa tuua ja kuna lõikamine ärgitab kasvule, ei too liiga varane kääride käiku laskmine roosidele kasu. Rooside väetamisega viivitage ajani, kui leheotsakesed väljas. Ja koos väetamisega kindlasti kastke roose. 

Kasvuhoonesse võib juba külvata

Kasvuhoone ootab korrastamist. Kui sügisel jäi mõni viimane paprika või tomativars välja viimata, siis nüüd tuleb selle toiminguga alustada. 

Kui on veel piisavalt lund, kühveldage seda tublisti kasvuhoonesse istutuskastidesse. Lumi sulab päikese mõjul kiiresti ja niisutab kuivanud mulda.

Tooge kasvuhoonesse komposti, vajadusel lisage turvast. Kaevake istutuskastid läbi ja tuulutage ruum. Klaaside pesemiseks ja desinfitseerimiseks valige soojem päev, nii on mugavam tegutseda. 

Aprillis võib kasvuhoonesse külvata salatit, spinatit, tilli ja redist. Ärge unustage külve kastmast, iseäranis redis tahab palju vett! Mullapinnale laotatud katteloor annab lisasoojust ja külvid tärkavad kiiremini. 

Köögiviljaaias kaevake peenrad läbi kohe, kui muld on tahenenud. Rehitsege pealmine mullakiht, et tekiks õhuke koorik, mis ei lase pinnasel kuivada. Mullapinnale kerkinud umbrohuseemned küll tärkavad, aga teise rehitsemise järel kaotavad juured kontakti mullaga ja umbrohuhakatised kuivavad. 

Esimeste seas võite külvata pika idanevusega külmakindlaid köögivilju – porgandit, hernest, redist, peterselli, aga ka peeti, pastinaaki ja tilli. Katteloor on avamaalgi kasuks, see kaitseb peenraid kuivamise eest ja tekitab loori alla kiireks kasvuks soodsama mikrokliima. Kastmisest pole siiski pääsu, kõik kultuurid vajavad kasvuks vett. 

Vaarikapeenrale heitke hindav pilk ja lõigake välja kõik liigpeenikesed ja vigastatud oksad. Kui sügisel jäid vaarikad üleüldse lõikamata, tehke seda nüüd. Kontrollige taasviljuvate sortide puhul, kuidas eelmise aasta varred on talvitanud. Kui külmakahjustusi on liiga palju, lõigake varred maha. Suvist saaki sel juhul ei saa, aga sama aasta võrsetel sügisene saak on igal juhul tulemas. Väetage taimi sobiva väetisega.

Maasikapeenraga on aega. Koltunud lehed pakuvad hiliskülmade eest pisut kaitset. Puhastage taimed siis, kui kasv on alanud. Kasutage maasikate väetamiseks kloorivaba väetist. 

Võõrasemad avavad suvehooaja terrassil

Kui kiiremad tööd aias on tehtud, saab mõelda uute istikute peale. Kuni pungad veel puhkenud pole, on lehtpuuhekki võimalik paljasjuursena istutada. Suurema koguse istikute pealt on see arvestatav kokkuhoid. Kevadel istutatud viljapuud ja marjapõõsad võidavad kasvus ühe aasta, võrreldes sügisel istutatutega. 

Marjapõõsad võite julgesti kuni 10 sentimeetrit sügavamale istutada, sest uinuvatest pungadest arenevad mullas uued võrsed ja nii saate hästi harunenud põõsad. 

Nõnda kuis ilmad lubavad, saate amplitesse, terrassipottidesse ja rõdukastidesse istutada esimesed võõrasemad. 

Pole midagi rõõmustavamat kui kirkad tumedasilmsed aedkannikesed kevadet kuulutamas!