Rohevahetus on tänuväärt: nii võib aiatäie taimi saada lausa tasuta

Kevadel ja sügisel korraldavad aiahuvilised kokkusaamisi, et vahetada või ära anda oma aia või toa ilu- ja tarbetaimi, pistikuid, seemneid, sibulaid, juurikaid ja isegi tööriistu. Peale selle tegutsevad Facebookis aasta läbi rohevahetusgrupid, kus taimed leiavad endale uue kodu lausa sekunditega.

Kostiveres rohevahetusi korraldanud lilleseadja Siiri Heinmaa sõnul on see väga oluline võimalus mõlemale poolele, nii noore aia omanikule, kes hakkab oma aeda rajama, kui ka taimede äraandjale.

Heinmaa avastas rohevahetuse, kui oli Jõelähtme kiriku kõrval oleva köstri aida endale koduks ümber ehitanud. „Korraga tekkis vajadus suures koguses taimede järele,“ ütleb ta. „Kuid taimed – ka need, mis ruttu paljunevad – on ju kallid, kui neid aianduskeskusest osta. Isegi kolme lehega väike hosta maksab 5–15 eurot. Iga majaehitaja jaoks on ilmselt tuttav hetk, kui mõistad, et aia rajamine kui väga kulukas ettevõtmine võib lükkuda kaugesse tulevikku.“ 

Kes ees, see mees 

Samas jääb paljudel aia- ja toataimi üle. „Kiire kasvuga lilli, mis kipuvad metsistuma, tekib ju ruutmeetrite kaupa. Pärast harvendamist keegi neid ära visata ei raatsi,“ sõnab Heinmaa. „Olin kuulnud rohevahetusest, mille mõte on selles, et taimi ei visataks ära, vaid neist oleks rõõmu kellelgi teisel.“

Nii pandigi kevadel turule pikad lauad, kuhu sai äraantavad taimed kastidega peale tõsta. „Rohevahetus läks kohe hoogsalt käima!“ tõdeb Heinmaa.

Kuigi nime poolest vahetus, ei toimi see siiski põhimõttel, et annan midagi ära ja saan midagi vastu. „Pigem tulevad ühed andma ja teised saama,“ ütleb Heinmaa

„Rohevahetus ei tähenda enda nimest hoolimata, et taim tuleb vastu anda,“ kinnitab Facebookis aasta läbi tegutseva grupi Rohevahetus Harjumaal administraator Eva Vendelin. „Tasu on kokkuleppe küsimus. Mõni küll ütleb taime pakkudes, keda ta hea meelega vastu sooviks, aga see ei kohusta midagi vastu andma. Tihtipeale antakse taimed niisama ära, mõni palub vastu saada näiteks vaid väikest šokolaadi.“

„Kes annavad, saavad andmisrõõmu, ja kes saavad, on eluaeg tänulikud. Ma olen kokku puutunud paljudega, kes on soovinud esialgu ainult murulappi ja elupuid, aga hiljem on tekkinud huvi pojengipõõsaste, tulpide ja muu sellise vastu. Esimeste rohevahetusest saadud taimede või sibulatega on hakatud särasilmi peenraid looma,“ kiidab Heinmaa, kes oma kodu ja aiaga on võitnud ka 2009. aasta kaunima kodu konkursi. 

Hitt on taluaia taimed

„Taime ära andes võiks sellega kaasas olla juhend, kellega tegu ning kui palju kastmist ja valgust ta vajab. Paha ei teeks ka foto, et oleks näha, milline taim tulevikus välja hakkab nägema,“ soovitab Heinmaa. „Uus omanik ei pruugi teada, kuidas taime eest hoolitseda. See info oleks vaja juurde anda või rääkida, kui ollakse ise leti taga taimi jagamas.“

Vendelini sõnul on rohevahetuse kirjutamata reegel, et ära antav taim peab olema terve ja kahjurivaba. Kuigi esineb ka erandeid – mõni pakkuja tunnistab ausalt, et taim pole kõige paremas konditsioonis, sest tal pole olnud vajalikke tingimusi. „Ikka leidub keegi, kes on nõus taime üles turgutama,“ teab ta.

Arusaamatusi nende Facebooki rohevahetuse grupis üldiselt ei teki. „Ainult see põhjustab vahel nurinat, et lubatud on mitmele ja keegi jääb lõpuks ilma. „Meie reegel on, et kes esimesena soovi avaldab, see saab,“ selgitab ta. „Ei loe pakkujale saadetud privaatsõnum, vaid oma soovist tuleb postituse all kõigile nähtavalt teada anda – nii ei teki vaidlusi, kes oli esimene.“

Missuguseid taimi on lootust rohevahetuse kaudu saada? Kevadeti pannakse enamasti  kasvama rohkem seemneid, kui taimi on tarvis. „Pannakse ikka varuga, juhuks kui mõni ei lähe kasvama, nii et ikka kipub kümme-viisteist taimekest üle jääma. Mõni antakse naabrinaisele ja veel kuhugi, aga ega kõik neid taha ja lõpuks jõutaksegi rohevahetusse,“ kirjeldab Heinmaa. „Seal oodatakse neid väga!“

Vendelin näeb samuti, et kevadel kiputakse seemnetega üle pingutama ja liialt palju taimi ette kasvatama. „Kevadel läheb läheb elu grupis hästi aktiivseks – pakutakse tomati- ja kurgitaimi, ürte ja suvelilli. Kellel on üle, pakub lillepotte.“

Rohevahetuses pakutakse sageli ja lähevad eriti hästi kaubaks taluaia taimed – püsikud, mis laienevad ruttu ja lähevad harvendamata metsikuks. „Teiste taluaia taimede seas armastatakse väga näiteks pojengipõõsaid. Need meenutavad lapsepõlve vanaema juures ja tekitavad koduse tunde,“ ütleb Heinmaa.

Eelistatakse taimi, mis lähevad meie kliimas hästi kasvama ja mille eest ei pea palju hoolt kandma. Taluaia taimed just sellised ongi, nagu ka näiteks hostad ja bergeeniad. „Hostapõõsaid peab regulaarselt jagama, sest muidu kasvavad nad üle ja hakkavad seest koltuma. Ka bergeeniad laiutavad harvendamata end suureks,“ põhjendab Heinmaa, miks ka neid taimi tihti pakutakse ja väga armastatakse. „On kollektsionääre, kes otsivad just erinevaid hosta sorte.“

Heinmaa enam aktiivselt rohevahetusega ei tegele, aga aednikust ja lilleseadjast naisel on Tallinnas väike lillepood, kus käestläinud kaupa ta on samuti aeg-ajalt jaganud. „Lillepoe kaudu olen toonud rohevahetusse kastide kaupa orhideesid,“ ütleb ta. „Taimed, mida poes enam müüa ei saa, said elule tagasi turgutatud. Olen saanud palju sõnumeid selle kohta, kui palju õisi need ühel või teisel aastal on andnud.“

Aiandusega tegeletakse meil aina rohkem, sõnab Vendelin. „See on võimalus endale ise toidumaterjali kasvatada, aga teisalt on sel ka teraapiline pool – kui stress on väga kõrge, tuleb aiahuvilist rahvast juurde. See ravib,“ teab ta omast kogemusest.

„Kõik, kes elavad maal, ikkagi ootavad esimest kevadist nartsissiõit,“ usub Heinmaa.

Mida pakkuda rohevahetuseks?

Taimed. Kõik, mis üht rohenäppu võiks huvitada – väiksed puupojad, ilupõõsad, püsililled, toalilled, veetaimed, kevadisel rohevahetusel ka suvilille- ja köögiviljataimed. Taimepotid kastke eelmisel õhtul läbi, siis on need ürituse ajal niisked, mitte märjad. Märg pott on raske ning välja nõrguv vesi võib rikkuda autosisustust. 

Seemned. Seemned võtke kaasa pakituna ja nimesildiga varustatult. Pakendiks sobivad ümbrikud ja minigripkotid. 

Pistikud. Veenduge, et need on värsked ja vähemalt kahe pungaga. Kuni rohevahetuseni hoidke niiskesse salvrätikusse ja kilekotti pakituna jahedas. Tark on juba lõikamise ajal märgistada ka pistiku emataime poolne ots. Veel parem oleks oksajupid paar nädalat enne rohevahetust mulda pista, siis jõuavad nad juba juured alla ajada.

Sibulad, risoomid, mugulad, juurikad. Need võiksid olla juba kuivatatud ja suuremast aiamullast puhastatud. Parim pakend on paberkott. 

Muud aiatarbed. Rohevahetusse võib tuua ka üleliigseid taimeanumaid ning aiaajakirju ja -raamatuid.

Allikas: meistriaed.ee