TEE ISE | Eriti hõlpsalt valmivad ajalehest külvitopsid

Hõlpsasti valmistatavate ajalehepaberist külvitopside pluss on see, et paber komposteerub mullas kergesti ega takista taime edasist kasvu.

1. Vaja läheb vanu ajalehti (kriitpaber selleks ei sobi, kuid näiteks vanad Õhtulehed küll) ja kõrgemat joogiklaasi.

2. Leht tuleb täiesti lahti teha ning esmalt pooleks voltida nii, et lahtine serv jääb üles. Järgmisena voldi alumine serv veelkord ülemise osa peale u 2/3 ulatuses. Seejärel võta klaas ja keera kokkuvolditud leht ümber klaasi, nii et lehe lahtine serv jääb klaasi ülemise otsa poole ning ulatub sellest omajagu üle, põhi aga jääb välja paistma.

3. Järgmisena tuleb rullikeeratud ajaleht koos klaasiga kätte võtta ning suruda üle serva ulatuvad otsad klaasi sisse. Sellest saab külvitopsi põhi.

4. Seejärel tõmba klaas ettevaatlikult alt välja ning aseta ühest küljest suletud ajalehetoruke lauale. Võta uuesti klaas, pane see põhi ees külvitopsi sisse ning suru topsi põhi tugevasti kinni. Kui kõik on tehtud õigesti, püsib ajalehest tops kenasti koos.

5. Sel moel saab teha nii suuremaid kui ka väiksemaid potte. Siiski on neid kõige mõistlikum kasutada suuremate taimede ettekasvatamiseks, mis harvendamist ei vaja ja mida külvatakse potti üks-kaks tükki korraga. Samuti võib sinna juurduma panna pistikud või suvelillede noortaimed. Ajalehepaberist topsid sobivad hästi kurkide ja kõrvitsaliste ettekasvatamiseks. Mulda valides võiks eelistada looduslikke, kompostisisaldusega substraate, sest suured taimed vajavad kasvamiseks ka palju toitaineid. Samuti ei tohiks taimehakatisi veepuudusse jätta: tuleb korrapäraselt kontrollida, et muld püsiks niiske. Idanemiseks on vaja soojemat, kasvamiseks veidi jahedamat temperatuuri.

6. Väiksemate taimede ettekasvatamiseks või, miks mitte, ka salatirohelise kasvatamiseks võib kasutada papist munareste või -karpe, mida nüüd, pühade aegu, kodus tõenäoliselt üle jääb. Hästi passivad sinna oma eluringi alustama herned-oad, mida võiks enne muldapanekut ööpäevakese  leotada. Täida munade pesad karbis või restis hea külvimullaga. Mullaga võid täita ka munakarbi kaane ning sinnagi mingit pisirohelist kasvama puistata. Enne seemnete külvamist koputa resti või karpi kergelt vastu lauda, et muld tiheneks. Niisuta mullapind pihustiga.

7. Munarestidesse on mugav tippida herneid, ube või suvkõrvitsate seemneid. Kevade edenedes, kui muld on piisavalt soojenenud, võib taimed ükshaaval koos mullaga munapesadest  välja võtta ja maha istutada, aga sama edukalt võib ka terve resti maasse panna ja selle kerge mullakihiga katta. Väga oluline on taimi korralikult kasta, sest papp imab endasse palju vett ning seetõttu kipub muld kiiremini kuivama.

Säti potid tihedalt alusele

Isetehtud paberpottide kõrval võib kasutada ka poodides müügil olevaid turbast valmistatud ettekasvatuspotte. Nendegi eeliseks on mullas komposteerumine. Aseta  mullaga täidetud turba- ja paberpotid kindlasti kõrgemate servadega alusele. Nimelt võib juhtuda, et märgunud turvas või ajalehepaber ei pea märja mulla raskusele vastu ja külvipott laguneb enne õiget aega. Et seda ei juhtuks, aseta turba- ja paberpotid alusel tihedalt külg külje kõrvale, nii et nad toetaksid üksteist.