Traditsiooniliselt on meie rõdukastide lillevalikus esimesed kevadekuulutajad võõrasemad, mida saab osta nii üksikult kui ka kümnekaupa pakis. Võõrasemad peavad vastu kuni viiekraadisele külmale, vähem aga teatakse, et neist veelgi vastupidavamad on sarvkannikesed. Neist võib külm küll üle käia ja esmapilgul ehk tundubki, et taimed on külmavõetud, kuid ei – esimeste hommikuste päikesekiirte soojuses nad kosuvad ja virguvad uuesti. Sarvkannikeste õis on võõrasemade lopsakast näolapist küll väiksem, kuid õitsemine on see-eest väga rikkalik. Nii võõrasemadelt kui ka sarvkannikestelt tuleb oma aja ära elanud õied ära näpistada – sellega pikendame oluliselt nende õitsemisiga.
Kujunda looduse eeskuju järgides
Kui rõdukastid või potid ei ole talvega kannatada saanud ega lõhki löönud, siis piisab nende puhastamisest ja mulla vahetamisest. Hea oleks kasutada kompostiga segatud viljakamat mulda. Aiast või kompostikastist mulda võttes tuleb kindlasti vaadata, et vihmausse kaasa ei tuleks. Poes müüdavatest substraatidest saab valida suvelilledele mõeldud väetiselisandiga mulla, kuid substraadi sisse saab ka segada kuuekuulist pikatoimelist väetist, väetisepulki või lisada vedelväetist hoopis kastmisveega igal kastmiskorral.
Aiavaasi või rõdukasti puhul pole vähetähtis kujundus. Selleks annab meile inspiratsiooni loodus – metsaski kasvavad taimed eri rinnetena, igaühel oma koht ja aeg. Kui sarvkannikesed moodustavad madalama rinde, siis järgmise rinde võib rõdupotis luua nartsisside lisamisega. Selleks olen valinud tänuväärse väikeseõielise kääbussordi „Tête-à-tête“, mis on väga varajane ja rikkaliku õitsemisega. Lisaks sobib siia armeenia kobarhüatsint, mille õitsemisaeg jääb küll maisse-juunisse, kuid müügil on ajatatud sibulaid, mida on mugav rõduistutuses kasutada, sest need annavad kohe efekti.
Hea tulemus mitme mõõtmega
Hea oleks lisada istutusele ka vertikaalne mõõde, selleks olen valinud väikese keerdoksalise sarapuu „Scooter“. Sarapuu on ilus aasta läbi – tal on kevadel kaunid rippuvad urvad, puhkedes õrnad lehed, kuid pilkupüüdev on ka oranžikaskollakas sügisvärv. Talvel aga jääb pilk pidama tema põneva kujuga okstele.
Sügisest on mul alles jäänud peotäis tulbisibulaid, mis elutegevuse märke näitavad ja kangesti mulda tahavad saada. Annan neile selle võimaluse ja lisan nad sarapuu kõrvale. Tulpide aeg tuleb mais või juuni alguses, kui nartsissid ja kobarhüatsindid on õitsemise lõpetanud ja neist on alles vaid lehed. Selleks ajaks on ka sarapuu juba lehtinud ning tulpidel on selle taustal hea särada.
Rõdu- või terrassiistutusele võib lisada veel ühe mõõtme ja see on allapoole suunduv. Selleks saab kasutada rippuva kasvukujuga taimi nagu põim-ronitatar või luuderohi. Mina valin viimase, sest ta on kiire kasvuga, hästi suunatav (ja isegi pügatav) ning ühtlasi hea pinnakatja. Luuderohi on varjulisematel majakülgedel väga tänuväärne amplitaim, teda võiks rohkemgi kasutada. Lauspäikeses lõunapoolsel küljel saab ta aga suvel kergesti põletusi ning kipub kuivama.
Sibulad kastist peenrasse
Sellise kevadise istutuse eest hoolitsemine on ülimalt lihtne. Ainus asi on jälgida, et närbunud õied saaksid ära näpistatud ning muld läbi ei kuivaks. See viimane juhtub kevadel päris kiiresti, eriti päikese ja tuule koosmõjul. Kuna istutus on tihe ja mulda on piiratud koguses, tuleb taimi kastmisveega pidevalt väetada.
Juuni teises pooles, kui ka tulbid on oma soolo lõpetanud, võib sibullilled peenrasse istutada ja lasta neil seal kuni lehtede kolletumiseni rahulikult edasi toimetada. Sarapuu tahab parasniisket mulda ja päikeselist või poolvarjulist kasvukohta, tedagi pole mõtet pikalt „puuris“ pidada. Küll aga võiks arvestada, et nii erilise oksagraafikaga puu sobib soolopuuks silmapaistvale kohale, mida on võimalik näha aasta ringi. Kasvuruumi asjus ei saa seda hariliku sarapuuga võrreldagi – püstise võraga „Scooter“ kasvab vaid umbes paari-kolme meetri kõrguseks.
Õitseksid sügiseni
Põhimõtteliselt on võimalik võõrasemasid ja sarvkannikesi õitsemas hoida kuni sügiseni, kui selleks peaks soovi olema. Selleks tuleb neid vaid vahepeal tagasi lõigata, kui on näha, et taim kipub vormist välja minema, ja pidevalt väetada. Enamasti vahetatakse nii võõrasemad kui ka sarvkannikesed siiski juba vahelduse mõttes juunikuus välja teiste suvelillede vastu.
Kommentaarid (0)