Kodu ja Aed

AIATÖÖD | Mais tuleb istutada, külvata ja väetada, et nautida suvel lilleilu ja saagirikkust 

Ingrid Sembach-Hõbemägi, 15. mai 2021 07:18
Foto: pexels.com
Suurema vungi said aiatööd sisse juba aprillis, kuid mais hakkavad pihta ehk need kõige mõnusamat toimetused. Saab ju nüüd julgemalt uusi taimi istutada, külvata juurvilju ja lilli. Samas ei tohiks ka väetamist ära unustada. 

Kuni mullas niiskust jagub, jätkub kuu esimesel poolel soodne istutusaeg. Istikuid soetades võiks valida veel lehtimata taimed, siis ei teki neil nii suurt veepuudust ja taim kohaneb kiiremini. Okaspuid, eriti kui need on toodud Hollandist või mujalt lõuna poolt, tasub pärast istutamist kuu-paar varjutuskanga taga hoida. See vähendab vee aurustumise intensiivsust. Pärast istutamist tuleb noori taimi hoolega kasta – isegi siis, kui väljas on vihmane ja tundub, et niiskust on piisavalt. Tiheda võraga okaspuu alla ei jõua sajuga just palju niiskust, seega on targem veenduda mulla niiskus­tasemes sõrme mulda torgates ning vajadusel kasta. Eriti oluline on regulaarne kastmine nädala-pooleteise tagant kergematel liivmuldadel. 

Maikuus on õige aeg külvata soojalembeseid köögiviljakultuure – kurki, kõrvitsat, suvikõrvitsat. Avamaakülv võiks jääda kuu teise poolde, kui muld on juba soe, ning külve võiks pärast kastmist kaitsta kattelooriga. Kui pole tegu just iseviljastuvate sortidega, siis tuleb loor päevaseks ajaks taimedelt eemaldada. Toas ettekasvatamisel tuleks kurkidele-kõrvitsalistele valida külvipott, milles taimele jagub kasvuruumi kuni paari pärislehe tulekuni, sest tegemist on kiirete ja tugevakasvuliste taimedega. Kasvuhoonesse istutamisega oodata kuni öökülmaohu möödumiseni, kuid välisõhuga võib neid karastada juba varemgi. Mulda istutatakse noored taimed kuni idulehtedeni.

Foto: pixabay.com

Samal teemal

Rabarberile võib peale panna katteloori, siis saab kiiremini noori hõrke varsi maitsta. Kui muld on piisavalt soojenenud, saab maha panna kartuli. Hernele ja ubadele tuleks panna toed. 

Kasvuhoonesse istutatavaid taimi võib järk-järgult harjutada välisõhuga. Õhtul, mil õhutemperatuur võib langeda nullkraadi lähedale, tuleb ettekasvatatud taimed tuppa sooja tuua, muidu tekib neil kasvuseisak, mis tähendab ka õitsemise ja viljumise hilinemist. Kui tuppa tuua ei ole võimalik, on abiks kahekordne katteloor.

On kevadise väetamise aeg. Väetist võib anda okaspuudele (müügil on spetsiaalsed okaspuuväetised), toetada sellega sibul- ja ka püsililli. Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta roose – neilt ootame suve läbi kestvat lilleilu, seega tuleb neid ka korralikult kasta ja väetada. Tasub teada, et granuleeritud väetis kobestatakse kergelt mulda. Puudele, sealhulgas elupuudele ja teistele okaspuudele ei visata väetist peoga tüve juurde, vaid puistatakse ühtlaselt võra välispiirile, kus juured selle vastu võtavad. Vastasel korral pole väetisest mingit abi. Sama kehtib ka viljapuude ja marjapõõsaste puhul – õunapuu väetamiseks tuleb lüüa kangiga augud võra välispiirile ja puistata aukudesse väetist, seejärel kasta ja auk kinni suruda.

Mai teises pooles on ka murutaimed juba nii palju kosunud ja kasvanud, et on aeg teha esimene niitmine. Korraga ei maksa niita väga madalalt, see annab pigem vastupidise efekti ja tekitab talvest taastuvale murule stressi. Kui muru pole taastunud, tuleb kahjustunud kohad surnud taimikust puhtaks teha, muld kobestada ja peale külvata uus seeme. 

Foto: pexels.com

Maikuus on õige aeg suvelillede otsekülviks. Hea valik on kosmosed, kuke­magunad, rukkililled, lina, päeva­lilled, saialilled, aga ka lõhnavad lillherned, lehtertapud jm suvised kiire­kasvulised õitsejad. Gladiooli­sibulate mahapanekuks peab ootama, et mulla temperatuur umbes 10 cm ­sügavusel tõuseks 10 plusskraadini. Enne mahapanekut võiks neid öö läbi lillatera­lahuses hoida. Ka poodidest hangitud püsilillejuurikaid on mõistlik vees leotada vähemalt ööpäev läbi, siis taastavad nad stardiks vajaliku niiskus­taseme.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee