ÄRA UNUSTA: vaktsineerimist vajavad ka lemmikloomad!

Maailmas sureb marutaudi iga päev sadu inimesi, valdav osa neist lapsed, kui ligi 95% juhtudest saadakse nakkus koeralt. Eesti on olnud tänu kestvatele tõrjemeetmetele juba kümnendi marutaudivaba maa, kuid see raske haigus ohustab meid pidevalt idapiiri taga.

„Marutaudivastane vaktsineerimine ei ole mitte ainuüksi vajalik, vaid ka ainukene Eestis seadusega kohustuslikuks tehtud vaktsineerimine, mille puhul lemmikloomaomanikud vastutavad, et nende loom oleks marutaudi vastu regulaarselt vaktsineeritud,” selgitab Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Enel Niin ja lisab, et tegu on haigusega, mis on ühtviisi surmav kõikidele imetajatele, sealhulgas inimesele.

Teine praegu Eestis uuesti levima hakanud haigus, mille vastu saab koera vaktsineerida, on koerte katk. „Kuigi pikka aega seda taudi meil ei leitud, on viimase pooleteise aasta jooksul taas tekkinud koerte katkust põhjustatud surmajuhtumeid,” räägib Niin ja lisab, et koera on põhjust kaitsta teistegi suhteliselt levinud ja raske kuluga haiguste eest, nagu koerte leptospiroos, mis avaldub kõige sagedamini ägeda neerukahjustusena, ning koerte parvoviirus, mis põhjustab väga nakkavat kõhulahtisuse ja oksendamisega kulgevat haigust.

Ohustatud on ka teised koduloomad

Ohtlikud haigused ohustavad ka teisi koduloomi, nagu kasse ja küülikuid. Kasse vaktsineeritakse nii kassikatku ehk panleukopeeniaviiruse kui ülemiste hingamisteede viirushaiguste vastu. Küülikuid on soovitatav vaktsineerida müksomatoosi vastu, mis levib verd imevate putukatega ja mille puhangud tekivad seetõttu eelkõige suvisel ajal.

Ka põllumajandusloomadel esineb ohtlikke ja karja oluliselt kahjustada võivaid nakkushaiguseid, mida saab õigeaegse ja regulaarse vaktsineerimisega ära hoida. Näitena võib tuua hobused, keda ohustavad sellised haigused nagu hobuste gripp, hobuste rinopneumoonia/herpesviirus ning teetanus.

Põllumajandusloomade puhul tuleb vaktsineerimisvajaduse kaalumisel kindlasti nõu pidada usaldusväärse loomaarstiga, kes on konkreetse karjaga põhjalikult kursis. „Loomulikult on põllumajandusloomade pidamisel nakkushaiguste üheks kõige olulisemaks ja tõhusamaks ära hoidmise meetmeks bioohutusnõuete järgimine loomaomaniku ning ettevõtte töötajate poolt,” tähendab peaspetsialist Niin. „Vaktsineerida on mõttekas vaid nende haiguste vastu, mis võivad loomi reaalselt ohustada, tehes seda nii tihti, kui vajalik, ning nii harva, kui võimalik.“

Mis on marutaud?

Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse nakatuvad nii loomad kui ka inimesed. Haigustekitaja levib nakatunud looma süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale. Juhul kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõpeb alati surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, looma haigestumisel marutaudiks.

Eelmise sajandi teisest poolest alates on Eestis nagu mujalgi Euroopas levinud nõndanimetatud metsamarutaud, mille põhilisteks kandjateks on rebane ja kährikkoer. Koduloomadest esineb haigust enim koertel, kassidel ning veistel, kuid haigestuda võivad ka lambad, hobused, kitsed ja teised koduloomad.
Lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu, hulkuvate loomade arvukuse piiramine ning metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on viisid, mille kaudu saab marutaudi levikut tõkestada ning haiguse likvideerida.

Kui viirus on läbi hammustushaava organismi tunginud, levib ta närvisüsteemi vahendusel peaajju. Enamik marutaudile viitavaid sümptomeid ongi põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest.

Sagedamini esinevad sümptomid on:

• tavapärase käitumise järsk muutus (tavaliselt sõbralik loom muutub kartlikuks või agressiivseks),
• inimpelguse kadu metsloomadel,
• suurenenud süljevoolus,
• neelamisraskused,
• rännumaania,
• suurenenud heli- ja valgustundlikkus,
• vaaruv kõnnak,
• enne surma halvatus.

Ka nakatunud metsloomal avaldub haigus reeglina selles, et loom käitub ebatavaliselt. Näiteks võib kährik, kes muidu on öise eluviisiga, hakata ringi käima päevasel ajal, olles seejuures minetanud inimpelguse.

Kui sageli tuleb marutaudi vastu vaktsineerida?

Koerte ja kasside vaktsineerimine on vajalik vähemalt iga kahe aasta tagant.

Enne vaktsineerimist pead teadma:

• Vaktsineeritav loom peab olema terve ning vähemalt kolm kuud vana.
• Loomaomanik peab tagama looma ohutu fikseerimise vaktsineerimise ajaks.
• Juhul kui lemmikul on olemas pass või muu dokument, millesse vakstineerimise andmed kanda, tuleb see kaasa võtta.
• Soovitavalt peaks lemmikul olema kümmekond päeva enne vakstineerimist läbi viidud siseparasiitide tõrje.

Kuidas marutaudi nakatumist vältida?

• Ära lase oma loomi hulkuma!
• Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega.
• Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna.
• Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaarsti.
• Kui saad ise hammustada, pöördu võimalikult kiiresti traumapunkti või perearsti poole.
• Lemmikloomadega reisimisel pea kinni loomadega reisimise reeglitest.

Allikas: pta.agri.ee