Vesiroos on aiailuks igas veesilmas.Foto: Pixabay
Remont ja Ehitus
17. mai 2021, 12:32

Veesilm koduaias: põhilised vead, mida selle rajamisel tehakse

Kaunis õitsev veesilm on paljude aiapidajate unistus. Enne, kui sellise suure ettevõtmise kasuks otsustad, tasub läbi mõelda nii mõnigi oluline seik. Heli Alp Hiiumaa ametikoolist hoiatab põhiliste apsakate eest, mis veesilma rajades tehakse.

„Veekogu on üks hooldusmahukamaid asju aias. Üsna ühtmoodi raske on hooldada nii tiigikilega ehitatud kui ka valmis plastbasseini,“ tõdeb Hiiumaa ametikooli maastikuehituse õpetaja Heli Alp. Ta rõhutab, et oluline on leida tiigile võimalikult õige asukoht.  

„See võiks asuda poolvarjus – päikese käes on vetikate oht hästi suur – ja puudest eemal, et sinna väga palju lehti ei langeks. Kui ruum lubab, oleks mõistlik rajada tiigikilega veekogu. Et bioloogiline tasakaal oleks enam-vähem paigas ja vetikaid tekiks vähem, peaks tiigipinda olema vähemalt viis-kuus ruutmeetrit. Kui tiigis elavad ka kalad, peaks see olema vähemalt kaks meetrit sügav, ilma nendeta on miinimumsügavus 60–80 cm.“ 

Tiigikilega veesilma rajades tuleb süvend kõigepealt nii palju kui võimalik kividest ja puujuurtest puhastada. Enne kile paigaldamist tuleb kindlasti panna liivakiht, sellele kas kivivilla või spetsiaalne pehmendusmatt. Pehmendusmatt läheb nii süvendi põhja kui ka külgedele, liiva saab natuke ka külgedele panna, aga eeskätt läheb see põhja. 

Tiigikile paksus on 0,5 mm või 1 mm – parem on osta paksem kile. Basseini põhja tuleb raskuseks panna killustikku või maakive, aga et kivid kilet ära ei lõhuks, tuleb kindlasti vahele panna geotekstiili kiht. Kui üldiselt hoiab kilet paigas vee raskus, siis kevadeti või sügiseti võib põhjavesi selle üles lükata.  

Taimede asjus tuleks selgeks mõelda, kas tahate: 

  • põhjataimi, mis võivad kasvada kuni meetri sügavusel (nt vesiroosid, vesikupud);

  • veesiseseid taimi, mis kasvavad vee all;

  • kaldataimi (nt varsakabjad, võhumõõgad);

  • ujuvtaimi, mis põhja ei kinnitu.  

Koduaias saab kasvatada ka kollaseid ja valgeid vesiroose. Poodides on müügil aretatud sordid, mis kardavad külma ja tuleks talveks tiigist välja võtta. Aianditest leiab ka vanemaid vesiroose, mis õues edukalt talvituvad, kui mudakiht basseini põhjas on piisavalt paks. „Mul ei ole väga sügav tiik, kuskil 80 cm, ja isegi seal talvitub mu vesiroos väga kenasti,“ ütleb Alp. Kunagi kingiks saadud väga vana lille sorti ei ole paraku siiani õnnestunud välja uurida.

Tööd kevadest hilissügiseni    

Kevadel

  • eemalda tiigitaimede surnud lehed; 

  • too tagasi siseruumis talvitunud taimed;

  • hakka toitma kalu, kui nad tiigis on. 

Suvel

  • lisa aeg-ajalt vett, kui tiigis töötab kosk või purskkaev – vesi aurustub siis kiiremini; 

  • väeta taimi (on väetisi, mida võib panna ka siis, kui tiigis elavad kalad).

Sügisel

  • korista veest lehed ja muu praht (vaeva on vähem, kui lehtede langemise ajaks katta veekogu võrguga);

  • vii talvekorterisse siseruumides talvituvad taimed.   

Allikas: Hiiumaa ametikooli maastikuehituse õpetaja Heli Alp