Kodu ja Aed

JUUNIKUU AIAMÄRKSÕNAD: võta kanad, tee ise mullaga teste, papipeenar ja taimeredel 

Laura Karro, 6. juuni 2021 11:22

Kuue linnuga kari pistab kuus nahka 27 kilo toidujäätmeid.

Foto: William Moreland / Unsplash

Kevad on sujuvalt suveks üle läinud ja käes on valged ööd ning tegusad päevad aiamaal. Loe, miks peaksid kanad võtma, kuidas teha papi abil peenart, miks multšimine hea on ja kuidas testida oma mulla sisaldust. Lisaks saad soovituse, kuidas teha ronitaimedele lihtsat redelit. 

Üks kana, kuus hüve!

Kas oled kaalunud suvel endale kanu võtta? Kiidame otsust! Siin on kuus põhjust, mis nende suleliste poolt räägivad!

1. Kana on automaatne väetaja

Samal teemal

Üks kana võib toota 3,5 kg sõnnikut kuus, mis on lämmastikväetis umbes 4,5 m2 pinnale. Kui ühe kana kakaga ei jõua suurt aeda väetada, siis 24 kana katavad kuue nädalaga väetisega 111 m2. Pead ainult hoolega jälgima, et kanakari ei jääks pikalt ühte kohta, sest liiga palju väetist pole hea. Võid aedikust kogutud sõnnikut ka hoiule panna.

2. Tubli maaharija

Üks kana töötleb 4−6 nädala jooksul läbi 4,5 m2 murupinda, kraapides ja süües peaaegu kõike taimset. Kuigi see võtab rohkem aega kui mullafrees, on kanad vastukaaluks vaiksemad, ei vaja fossiilset kütust ja sina pääsed tööst üldse. Ehita sulelistele kanatraktor, millega saad karja transportida just sinna, kuhu vaja.

3. Aitab komposti keerata

Kompost muutub paremini mullaks, kui saab hapnikku. Seega tuleb seda vahetevahel läbi kaevata. Selle töö võid aga vabalt kanadele jätta. Pead muidugi arvestama, et nad tuuseldavad kompostihunniku küll laiali, aga tagasi kokku ei pane. Õige aeg kanad kallale lasta on siis, kui kompostihunnik korralikult töötab ehk soojust eraldab, sest siis kihab hunnik elust, mis sulelised tööle ärgitab.

4. Jaotab multši laiali

5. Prügihunt

Üks kana muudab ühes kuus värsketeks munadeks kilo toidujäätmeid. Omnivoorid, nagu nad on, söövad kanad praktiliselt kõike, mida inimesed, ja enamgi veel. Keskmine Eesti pere viskab aastas prügikasti 120−200 euro väärtuses toitu. Kanad aitavad seda vähendada, sest kuue linnuga kari pistab kuus nahka 27 kilo toidujäätmeid.

6. Täpne putukakontroll

Üks kana nokib nädalas putukatest puhtaks 11 m2 maalapi. Sulelisi isutavad kõikvõimalikud limukad ja mutukad, seega nad krabavad kõike, mis vähegi liigub ja silma hakkab. Lase nad pooleks tunniks enne õhtut vabalt aeda putukaid nokkima. Selle ajaga nad taimede kallale ei lähe.

Kõik jäägid kanale ei sobi!

Kuigi kõigesööjad, väldi kanadele andmast suures kogustes puuviljade südamikke ja seemneid, sest need sisaldavad sinihapet. Kanad ei tohiks süüa ka sibulat ega šokolaadi, kuivanud või vähe keedetud ube. Kartulikoored tekitavad lindudel seedeprobleeme. Ära pane kanadele ette ka toorest muna, avokaadot, tsitruseliselisi, kuiva riisi, maapähkleid, sellerit, kapsast, tomati- ja paprikalehti, rabarberit ega lilleseemneid.

Papp sobib ka peenrasse

Kui soovid rajada uut peenart, on sulle abiks tavaline papp, mis teeb tugevale murukamarale mõnusa kõrgpeenra loomise palju lihtsamaks. Papi alla jääv mätas kõduneb varsti ega vaja kaevamist. Suve jooksul peenrast läbi tungiv ja selle kõrval kasvav umbrohi viska peenrale multšiks.

Tee peenart nii:

1. Alustuseks niida kõrgem muru ja jäta uue peenra asukohale.

2. Laota sinna peale papitükid, nii et kihid kataksid üksteist täielikult. Nii ei pääse umbrohi võimule. Kasta papp korralikult märjaks.

3. Lao papile järgmised kihid:

  • kuni 10 cm kiht niidetud muru;

  • kiht sõnnikut;

  • kompostmuld;

  • vähemalt 20 cm kiht põhku.

4. Istutamiseks lükka põhk eemale, lisa mulda ja istuta pesasse taim või külva seeme.

Kui soovid rajada uut peenart, on sulle abiks tavaline papp, mis teeb tugevale murukamarale mõnusa kõrgpeenra loomise palju lihtsamaks.

Foto: Felix Mittermeier / Pexels

Miks multšimine hea on?

Multšidest populaarseim on kindlasti poest suure kotiga ostetav männikooremultš. Multši saab aga kodustes tingimustes ka ise valmistada, sest sobivad ka purustatud oksad ja lehed, puukoor, saepuru, männiokkad, põhk jne.

Eelkõige on multšimine aja kokkuhoid, sest multš hoiab mulla niiskustaset, seega peab multšitud peenraid vähem kastma. Multšimata pinnasest aurustub pea 80% niiskusest, seevastu multšitud pinnasest ainult 10%.

Multšimine vähendab ka umbrohu levikut, seega saad suure ajavõidu rohimisegi arvelt. Korraliku multšikihi alla võid asetada ka ühe kihi ajalehti, et vähendada umbrohu teket veelgi.

Kuigi multšiga samal eesmärgil kasutatakse ka geotekstiili ja musta kilet, mis soojendavad hästi pinnast, sobides soojalembestele taimedele, võiksid eelistada siiski orgaanilist multši. See parandab kõdunedes pinnast ja tekitab juurde uut mulda. Lillepeenardes ja köögiviljaaias ei sega õrn multš vajadusel ka peenra läbikaevamist.

Tänutäheks hoolitsuse eest vastavad multšitud pinnases kasvavad taimed parema saagiga. Lisaks ei saa multšitud pinnasel hästi liigelda nälkjad ega teod.

Tee mullaga teste

Oleks ju huvitav teada, milline muld su aias on! Lihtsad nipid ütlevad sulle nii mulla pH kui ka sisalduse.

Testi ise mulda!

Foto: Gabriel Jimenez / Unsplash

1. Testi mulla pH-d

Et teada, millise pH-ga on mullastik ja sellest lähtuvalt mulla tervisele kaasa aidata, tee kaks lihtsat testi. Vajad selleks soodat, äädikat ja (destilleeritud) vett, mõõdunõu ja klaaspurki.

Testi, kas muld on aluseline. Selleks pane purki topsitäis mulda, lisa sama palju vett ja sega. Kalla peale topsitäis äädikat. Kui muld hakkab mullitama ja susisema, on muld aluseline.

Testi, kas muld on happeline. Pane purki topsitäis mulda, lisa sama palju vett ja sega. Pudista segule peale soodat. Kui muld hakkab mullitama ja susisema, on muld happeline.

Kui testid ei anna reaktsiooni, on muld neutraalne.

Aluselise mulla neutraliseerimiseks lisa sellele turvast, väävlit, alumiiniumsulfaati, rauasulfaati ja komposti.

Happelise pinnase neutraliseerimiseks lisa sellele lubjakivi, puutuhka ja komposti.

2. Testi mulla koostist

Täida klaaspurk poolenisti mullaga, kalla peale vesi, jättes 2 cm õhku kaane alla, ja sega korralikult läbi. Keera purgile kaas peale ja jäta 24 tunniks seisma. Selle ajaga settib purgitäis kihiti nii, et põhja jääb liiv, järgmiseks settib muda ja viimaks savi. Ideaalne segu on 30% liiva, 40% muda ja 30% savi.

Tee ise: tipitelk ronijatele

Suvised oad, kurgid ja teised ronitaimed vajavad pinda, mida mööda kasvades edasi liikuda. Ehita neile selleks lihtne nöörredel.

Tipitelk ronitaimedele.

Foto: Laura Karro

Tee taimeredelit nii:

1. Suru 3−6 pikema pajuoksa jämedamat otsa ringikujuliselt maasse.

2. Kogu okste tipud kokku ja seo nööriga kinni.

3. Keri nööri u 15 cm vahega ümber püramiidja pajutorni maapinnast tippu välja.

Äge leid aianduspoest!

Roheline plastist sademete mõõtja

Hind 9.99, Hansaplant

Sademetemõõtja.

Foto: tootja

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee