AHOI, TEELE! Kodukirja toimetus soovitab külastamiseks kauneid Eestimaa paiku (1)

Keskväljakutele ja tüviteksti juurde

Eesti riigi 100 aasta juubeliks rajati üle Eesti uusi, enamasti julge lähenemisega linnaväljakuid. Teel olles tasub need ära külastada, lisaks kaasaegsele linnaruumile näeb ka huvitavate kombinatsioonidega istutusi. Üks omanäolisemaid väljakuid on Võrus, hiljuti maastikuarhitektuuri aastaauhinna saanud väljak aga Elvas. Piirilinnas Valgas on vanade, osalt räämaski hoonete vahele sobitatud värske linnaruum.  

Uue ilmega Palamuse muuseumis saavad kokku tegutsemist pakkuv moodne muuseum ning väärikalt paigal seisev ajalugu. Hea külastada, kui kooliprogrammis „Kevade“ tulemas – tüvitekst, kus selline sõna nagu „krihvel“ on kaasaja algklassilapse jaoks juba natuke kauge mõiste. Neile, kes filmi peast teavad, pakub suvine rauge Palamuse tuttavaid vaateid.

Malle, peatoimetaja

Sisevete aeg

Kui puhata igal suvel mere ääres, tekib vahel igatsus vee järele, mis on vaikne ja tasane, ei laineta ega ole soolane. Kuigi ka SUP-laua matkad Pärnu lahel päikeseloojangul on suurepärased.

Korraga hakkad avastama Eestimaa järvi ja jõgesid, allikaid ja karjääre. Igas neist on isemoodi vesi – üks pehme nagu värske vihmavesi, teine tänu allikatele raudkülm, kolmas helesinine ja läbipaistev nagu basseinis, neljas põhjatu ja salapärane – nagu oleks igaüks neist omal kombel elus.

Eriti tore on libiseda tuulevaikse ilmaga kanuuga näiteks Soomaal või Taevaskoja liivakallaste vahel ning nautida täiuslikke veepeegleid ja loodusliku pühamu hardust. Näha Soomaal möödavilksavat jäälindu. Viia lapsed ujuma Eestimaa sügavaimasse ehk Rõuge suurjärve – elamus, mis mahub suveelamuste esikümnesse.

Olen skeptiline olnud kunstlike veekogude suhtes, aga mullu hakkas see hajuma. Väikseid poisse ei saa kätte Paikuse valla Seljametsa karjäärist/järvest (eri võimalused vette hüpata, parv ja peaaegu et läbipaistev vesi). Suve lõppu (aga ka suvesse) võib mahtuda Atlantise-vääriline veealune maailm Rummu karjääris. Näiteks valgusparvematkaga.

Piret, tegevtoimetaja

Kõrge looduselamus

Paldiski poolsaare põhjakaldal asub ilmekas paepaljand, kus ühendatud kõrge vaade merele ja hea võimalus linnast eemaldumisel kiirelt saada elamusi nii kehale kui vaimule. Soovitan liginemiseks kas ratast või autot. Kes tuleb, näeb maastiku mitmekesisust, sest paarisajale meetrile  jätkub eriilmelisi rannikutüüpe.

Priit, fotograaf

Uhke maja Sauel

Ühel aastalõpu laupäeval tegime jalutuskäigu Sauele – kõndisime ümber uhke uue vallamaja, igast aknast piilusime sisse, vaatasime lähedalt ja kaugelt ning jäime väga rahule. Veidi hiljem pälvis see katedraali moodi hoone tiitli Aasta Puit­ehitis 2020. Aga käisime ka Saue mõisa väravate taga, matkasime Saue tammikusse ja lugesime puude juurde pandud siltidelt nende elulugusid. Lõpuks tuli terviserada, kus muu hulgas võis mitmes raskuses palke tõsta. Ei jätnud ka seda tegemata, ning tormakast tõstmisest valutas õlg veel kuu aega hiljemgi. Väike linn, aga palju elamusi.

Helen, toimetaja

Suvist linnaõhku ja kultuuriväärtusi

Väike valik neile, kes naudivad linnaõhku ja ühtlasi kultuuriväärtusi hindavad:

Autovabaduse puiestee Tartus oli möödunud aastal hea näide tegevusruumist Emajõe-äärses kesklinnas, mis kutsub vabas õhus aega veetma. Tänavu tuleb see taas! Kindlasti väärt kogemist ja kaasalöömist.

Eestimaa erinevates paikades olevaid lossikesi ja mõisaid külastades saab kasvõi terve suve ära sisustada. Alatskivi loss on väärt vaatamist nii seest kui väljast ning kindlasti tehke tiir ka mõispargis ning põigake lähedal asuvale surnuaiale, kuhu on maetud Juhan Liiv.

Tartus olles tasub siis vaadata ka Lodjakotta, mis alles äsja valmis sai ja arhitektuuri poolest äragi märgiti. Seal jagub meisterdamist ja uurimist kõigile vanustele ning kõrva taha jääb mõnigi vee­mehetarkus.

Ingrid, aiatoimetaja

Meri iga ilmaga

Mere ääres olemine annab alati positiivse laengu, sinna tasub minna isegi siis, kui ilm just troopiline ei ole. Päikeseloojangu hetk, piknik rannas, lihtsalt lesimine ilma kohustuseta pruuniks päevitada või kasvõi tormise mere võimsuse jälgimine – kõik need tegevused on suvel nauditavad. Õnneks jagub Eestis rannajoont piisavalt, aga ka suurem järv kõlbab emotsioonide saamiseks suurepäraselt. Kuna suvi ja hea toit käivad lahutamatult kokku, siis tasub otsida mõni rannas  asuv  väliterrassiga söögikoht ja nautida head toitu koos merevaate ja mõnusa jahutava briisiga, seda muidugi siis, kui ilm lubab. Selliseid kohti on üle Eesti päris mitmeid.

Pille, köögitoimetaja

Seikluslik Eesti

Soovitus on tavapärastest radadest veidi mööda minna ja avastada uusi. Seesama vana soovitus mitte minna otse, kui saab ringiga.

Enda viimane seikluslik reis oli Viljandist Türile, mööda kõrvalisi kruusateid, lihtsalt vaadata, kuidas välja tuleb, kui siit nüüd keerata ja anda juhusele võimalus. Alguses sai proovitud ilma kaardita, aga kui olukord hakkas tunduma juba väga kahtlane, otsisin telefoni abiks, mis kuulutas tõsiasja, et kui samas suunas jätkan, olen peagi alguses tagasi. Aga boonuseks olid varem nägemata paigad ja sellega kaasnenud avastamisrõõm, aga ka tõdemus hüljatud paikadest keset Eestimaad, mis ometi nii kaugel linnadest ei asunudki.

Teekond Muhu Koguvasse on mõnevõrra turvalisem. Aga ikkagi peab alustama suurelt teelt mahakeeramisega. Laisavõitu soojal päeval ringi vaatamiseks nagu loodud. Ka tasub seal mõõta enda ja kiviaedade kõrgusi, et kumb peale jääb. Võite üllatuda.

Katre, kujundaja