See korter pakub kõige rohkem äratundmist. On ju 70ndate lõpu ja 80ndate esemeid ka praegustes kodudes. Ja rohkelt neid, kes mäletavad.

Foto: Priit Grepp
Malle Pajula 14. juuni 2021 06:09

Võib vaid aimata, kui õnnelik oli karjabrigadir Maila, kes 1966. aastal astus üle silikaattellistest kolhoosimaja ukseläve – ta sai selle teisele korrusele kolmetoalise korteri.

Mai kolmandal nädalal avati Eesti Vabaõhumuuseumis külastamiseks kolhoosiaegne nelja korteriga elumaja – tüüpprojekti nr 61 järgi (arhitekt Boris Mirov) aastatel 1963–64 ehitatud hoone. See toodi siia omaaegse Valga rajooni Järvesalu kolhoosi Räbi külast, kus see algselt oli mõeldud Sookuru lauda töötajatele. Korterite järgi saab aimu 1960., 1970., 1990. ja 2010. aastate eluviisist sarnases majas, mille koopiaid on laiali üle Eesti. Mõned räämas või maha jäetud, sest elu on kandunud eemale. Mõned on korda tehtud ja neis elavad jälle lastega pered.

Maila meenutuste järgi on sisustatud 1960ndate korter. Naise iseseisev elu algas seal napi mööbliga, mil kaunistuseks peal enda tehtud tekstiilid, toiduvalmistamiseks oli köögis puupliit. Aga maja ise väljendas uut prestiižset eluviisi, linlikku mugavust maal.

Paljudele on see esmakordne võimalus sellesse Eestis nii sageli kohatud majatüüpi sisse astuda.

Foto: Priit Grepp

Kõrvalkorterisse on ühe Läänemaa pere loo põhjal kujundatud 1978. aasta edasipüüdliku kolme lapsega pere kodu. Ema on õpetaja ja isa mehaanik. Siin, hilisema aja korteris leiavad kindlasti paljud külastajad äratundmisrõõmu – kel olid titevoodi küljes sarnased kõrinad, samasugune ARSis tehtud ehtekarp või sektsioonkapp, täis eksponeerimist väärt esemeid. Lastetoa kapis võib olla pioneeripluus, aga seinal on ajakirjast lõigatud biitlite pildid.

Allkorrusele jääb 1993. aasta korter, kus omaaegne õdusus hakkab murenema – pereisa on jäänud uute aegade tulles maal tööta.

Maila korteris olles hakkab mõte tööle, kas seda oleks võimalik tänapäevaselt mugavaks teha. Ühe suurema üllatuse pakub seega isegi korter 2019. aastast – osa seinu on maha võetud, korter on hele ja avar ning koguni kaminaga.

Elamuehituse planeerimise ja keskuskülade loomisega hakati maapiirkondades aktiivselt tegelema 1950. aastate lõpust. Arhitektide ülesandeks oli luua tüüpprojekte, mille alusel püstitati esialgu väiksemaid nelja korteriga telliselamuid, hiljem suuremaid betoonplokkidest maju kohalikele spetsialistidele ja ühismajandi töölistele.

Muuseumimaja keldrikorrusel on lisaks ajastutruudele boksidele ka kiirülevaade elust maapiirkondades. Õue tulevad ka aiamaa ning saun-garaaž-kuur.