Inimesed
7. juuli 2021, 06:49

Lugejakirjad | Kodukirja lugejate muljeid juuni ajakirjast

Oleme tänulikud oma ajakirja lugejatele, kelle kirju me alati toimetuses huviga ootame. Kindlasti kirjutage meile, mis meeldis kõige enam juuli ajakirjas.

Kodukiri on sedasorti kuukiri, mis on üheaegselt nii meelelahutus kui midagi enamat. Selle meelelahutuse poole ma loen muidugi alati meelsasti läbi. Aga selle – midagi enamat – jätan alati magustoiduks. Lugemiseks ja mõnulemiseks.

Seekordne teema – nõukaaegsed suvilad – puudutas meid kaasaga mõlemat, oleme ju nõukaaja lapsed ja kellegi sõbra või oota­matult haljale oksale jõudnud sugulase suvilasse sattumine on meite mällu salvestunud erilisena. Sest see polnud ju maa­vanaema juures talutöödel orjamise suvi, vaid puhkus selle kõige kirkamates värvides. Just nimelt kirgas. Vähemalt minu jaoks. Sest ses suvilas, kuhu ma linna­sugulaste lastele seltsiks olin kutsutud, oli kõik uus ja eriliselt kirgas. Mäletan, et haises värske puidu ja värvi järele.

Ja kui palju oli seal avastada – pooleliolevad naabersuvilad, kus käis puhkepäeviti just see kõige vilkam ehitus, naabritädi juures sambla alla peidetud maasikapeenrad, mändide vahele päikeselaikudesse istutatud noored sõstrapõõsad ja palju muud põnevat. Maal vanaema talus polnud maasikatel ega sõstardel mingit sellist ärevusttekitavat mekki man, aga seal oli. Lahe.

Mäletan, et ühteaegu nii oodati kui kardeti mingeid müstilisi inspektoreid ja õhus oli üldse mingi üleüldine ja pinev ootus. Oodati ikka sellepärast, et kui need on käinud ja oma joogid kätte saanud, saab rahuliku südamega aiamaad harida. Sest kes siis nõukaajal puhkuse ajal suvilas puhkamas käis. Kõik see meenus juba pelgalt loo pealkirja ja hästi valitud pilte nähes.

Hea oli koos kaasaga kirjutatule järele noogutada, et jaa-jaa, nii need asjad tollal vist tõesti käisid, ja pead vangutada, et oi-jah, aegu imelikke-ammuseid. Et mis kõik tuli üle elada. Ning nõustuda, et olgu riik või olud, mis nad on, lapsepõlves on kõik kordades kergem ja helgem. Lapsepõlves oli ikka rohi rohelisem ja piim piimasem. Ja kõike meenutada on nii meeldiv.

Aitäh, Triin Ojari, selle meeldiva lugemis­elamuse eest!

Vana Veermets

Miks ma Kodukirja sirvimise ette võtsin (väikese eelarvamusega) – soovisin kodus natuke sisustusega nokitseda ning antud ajakiri jäi silma (tellitakse kodus). Huvi pakkus üks pikem lugu „Õdustatud 1990ndate maja“, sealt sain väikese inspiratsioonisüsti – eks näis, kuidas see mul välja tuleb, ja mine tea, ehk saadan teile selle töö tulemusest isegi pildi! Ühe maitsva retsepti leidsin ka (tegin enda poolt ühe täienduse) – peekonis grillitud porgandid. Lisasin veel päikesekuivatatud tomatid. Täitsa hää tulemus. Muus osas igati asjalik ajakiri naisperele, kust vahelduseks mõne inspiratsioonikillu leiab ka pere meespool.

Kristo

Foto: Kodukiri 6 2021

Kadedusetunnet mulle elamise komplekti kaasa pandud ei ole, aga siis, kui loen perest („Õitsvate sirelitega Pärnu kalurimaja“), kus naine ja mees on mõlemad näpust osavad ja loovad oma kodu koos ise tehes (loe: mitte koos ostes), siis õnneks saan ka seda tunnet tunda. Tänu taevale on sellistes kodudes tavaliselt kasutusel ka vähem plastmassi, sest sellest ei saa eriti midagi ise teha... Minu selle suve uus tegutsemiskava on maakodust kõik võlts ja plastmass ära sokutada ja asendada need puust, klaasist ja metallist ehk looduslikust materjalist asjadega. Ei ole kerge ülesanne, näiteks eile hakkas minu tsinkplekkkauss lekkima ja no kust saan kiiresti uue, kõikjal pakutakse pigem plastmassist variante!

Maailma kaunim pood, mis asub Muhus – Oad ja Eed nimelt – üllatas mind sajaga! Ei, sirelipuust esemeid ma tähele ei pannud, aga no milline puidust koostade rivi mind ees ootas! Tutvusin siis pisut nendega, õnneks olid nimed kenasti külge riputet. Teiste seas olid mo jaoks põnevad näiteks oliivilusikas ja kohvipuru mõõdulusikas! Äkki olid ka muud mõõdunõud olemas, saan plastmassi minema saata oma majast!

Tegelikult läksin, et saaks oma ainsa ja igivana plastmassist koletise, lõikelaua, uue ja paremaga asendada. Ostsin ma jah ainult lõikelaua... Eriti tore leid oli puidust kaantega märkmik, mis ilmselt mõeldud külalisteraamatuks või retseptiraamatuks.

Naudingi viimasel ajal ainult pisikesi poode, kust pärleid noppida. Ilu toodab ilu. Äkki peakski pärleid otsima üle meite pisikese Eesti? Tegema neist nimekirja, kust osta maalähedaseks (plastmassivastaseks) aeglaseks eluks vajalikke esemeid? Saaks kohe sellise „Püha raja“... või noh ringreisi korraldada ning ainult häid asju koju tuua.

Edu ja sireleid!

Reedu

Head nipid olid rõdu kujundamiseks, et luua mõnus lilleline suveruum. Nõukaaegsed Võsu suvilad tundsin kohe ära, sai seal mändide all lapsepõlves suvesid veedetud ja sääskesid söödetud.

Anu

Täname rohke kirjasaagi eest! Auhinnaks olnud Fiskarsi noa saab Vana Veermets.

Kirjutage meile, kuidas meeldis juuli Kodukiri. Auhinnaks on eriti šikid hõbedased aiatöökindad salongilt Treimann Mööbel & Disain.

Foto: Garden Glory

Kirju ootame 14. juuliks aadressil: Kodukiri, Narva mnt 13, Tallinn 10151 või [email protected]