FOTOLUGU | Klanimata idüll: kuidas põlvini heinast, räämas majast ja lagunevatest kõrvalhoonetest teha kaunis kodu? (1)

Oma kodu saamise loost rääkides tõdevad Paavod, et nagu sageli ikka, said ka nemad alles otsimise käigus endale selgeks, mida nad tegelikult leida loodavad. Viljandi korterist, mida nad alguses arvasid soovivat, arenes välja aiaga maja plaan, mis omakorda kulmineerus sooviga leida vähemalt hektarisuuruse maaga talukoht.

Kui nad kaks aastat tagasi pärast mitmeid vaadatud variante võssa kasvanud Pärna talu õuele jõudsid, nägidki nad seal põlvini heinas, räämas majas ja lagunevates kõrvalhoonetes enda kodukohta.

Lõhki külmunud torud ja Ukraina töömehed

„Elumaja oli seest ikka hullult kole, aga üllataval kombel see sobis,“ ütleb talu perenaine Mari-Riin (26). Kuigi osaliselt oli betoonpõrandki valatud ning uus torustik ja põrandasoojustus pandud, olid süsteemid talvel lõhki külmunud. Aga ehk polnud sellest tõesti lugu, sest ilusa palgi peale pandud kipsi tahtsid nad nagunii maha võtta – mis see muldpõrandani lahti tõmbamine siis ära ole!

Kõik muud tingimused koduks olid aga täidetud: vesi ja kanalisatsioon toas, maja väljast soojustatud ja vool olemas. Nojah, maakivi vundamendi päästsid nad siiski penoplasti alt vabaks, vihma ja tuule käes räsitud kruntvärvitud voodrilauad vahetasid ka välja ja vedasid ümber liinid. Läbimõeldult ja kompromissitult päästsid abikaasad talu poolikutest eurolahendustest.

„Põhilise oleme teinud siin ise, sõprade, vanemate ja ukrainlaste abiga,“ naerab Sander Aleks (25). Kui vana katuse võtsid nad ise maha ja panid aluskatte, siis roovituse ja eterniidi jaoks enam jaksu ei jätkunud. Nii tuligi Viljandi vallas asuva maja renoveerimisele appi võtta ehitusfirma tublid ukrainlastest töömehed.

„Minul oli jube kiire siia tulemisega,“ ei tee Mari-Riin saladust. „Kui me juunis koha ostsime, arvasin, et septembriks saame sisse. Esimest korda vana maja renoveerides ja seda austusega teha tahtes avanes ilmselgelt võimalus tallu kolida alles järgmise aasta esimestel kuudel. Esimene ehmatus oli mul küll, et mis mõttes nii kaua!“ meenutab perenaine unistusega kaasnenud kärsitust. Tagasi vaadates ta muidugi mõistab, et on väga loomulik, et asjad võtavad aega.

20 aasta pikkune to-do-list

Ajapikku saadi ehitades aru, et tegelikult on kiirustamata nokitsemises oma võlu – mõtted ja maitsedki muutuvad tehes. Seda, et majaehitusega ei põle, näeb ka Paavode elamisest, kus välja ehitatud ja korda tehtud on vaid esimene korrus. „Kui vaadata, mis praegu ehitusturul toimub, siis ega saagi ehitada, isegi kui tahaks. Poolteist aastat tagasi ostsin 10 mm OSB täismõõdus plaadi hinnaga 8.50, nüüd on sama plaadi hind kerkinud juba 35 euroni,“ näitlikustab Sander.

„Kui me selle koha ostsime, siis tihtipeale küsiti, millal me valmis saame. Aga mis need kriteeriumid on, millal kodu valmis on? Ma arvan, et mitte kunagi,“ mõtiskleb Mari-Riin. „Kui me tegime to-do-list’i, mis kõik teha on vaja, sai sinna 20 aasta jagu asju! Teine korrus, kartulimaa, kõrvalhooned ja muud unistused. Vanad korda, uued püsti.“

Tall, küün ja prügiladu

Kõrvalhoonete ansambel on Pärna talul aga muljet avaldav. Mitte niivõrd arvuliselt, kuivõrd eriliste lugude mõttes. Näiteks asub õuele suubuva tee ääres vana küün. Pooleldi katuseta hoone on seni ainus, millelt Sander on leidnud ka aastaarvu – 1930, kuigi talukoht on kindlasti varajasem. Rikka talu koosseisu kuulus vähemalt esimese vabariigi ajal rohkelt ümberkaudseid maid ja põlde, kokku 18 hektari jagu. Kuna talukoht on mitmeid omanikke näinud, on sellega kaasnenud ka hulk soovimatut kraami. „Esimesel suvel kaevasime mitu päeva krundilt prügi välja. Kogu võsaalune oli seda täis ja on siiani. Ei midagi romantilist, ei mingit varandust: lausa 2010. aasta piima- ja jogurtipakid,“ kurvastab tänane Pärna talu perenaine.

Aga nagu öeldud, kaaluvad hoonekompleksi pärlid mõrud hetked üles. Näiteks köidab pilku vana massiivne tall, mille hiilgeaegu meenutavad lõkkeplatsile istumiseks viidud vana saan ja majaseinale riputatud hobuserangid, peal nende omanike, Tuula ja Häbari nimed.

„Üks hullumeelne unistus on kunagi teha tallist kõrge laega kontserdi- või teatrisaal,“ poetab Ugala teatris valgustajatena töötav paar oma unistusi. „Esialgu aga teeme selle puhtaks ja siis vaatame, mis saama hakkab. Tahaks vaeslapse rollis oleva hoone ikkagi taastada algupäraselt, spetsialistide käe all,“ teab Sander, et vanade hoonete taastamine on kulukas ja aeganõudev.

Suitsusaunast kilesaunani ja vastupidi

Pärna talu hoovi keskel seistes tunneb end tõeliselt kaitstuna – kogu õu on ääristatud suurte puudega, mis pakuvad suvel palju privaatsust. Talvise varju jaoks istutasid Paavod juurde ka kuuski. Tänu puudele on summutatud ka see vähene müra, mis tuleb lähedal asuvalt teelt. Veidi tähelepanelikum silm avastab puudesalust ka hiigelsuured pärnad. Ikka õigusega kannab talu oma nime! „Arboristid, kes siin käisid, ütlesid ka, et kui muidu inimesed kutsuvad neid ja räägivad suurtest puudest, siis vaat need on tõesti termini väärilised,“ on Mari-Riin uhke nende krundi au ja hiilguse üle.

Kõrgete puude all peidab end vana suitsusaun. Hetkel kasutuskõlbmatu pesemiskoht ootab kiiret konserveerimist, sest Sander kardab, et kaua see enam vastu ei pea.

Senikaua pakub hüva leili küüni kõrval paiknev 30eurone kilesaun, nagu Mari-Riin selle väärtuseks arvutab. Keris on tuttavate vana ja mõnus telliskividest laotud põrand samuti teise ringi materjalist – maja vanast soojamüürist.

Tegelikult on taluõuel veel ühe sauna vundament, mis ootab noorte pealehakkamist sinna uus ehitada. Nimelt unistavad Paavod oma kodusest spaast väliduši, vanni, suure terrassi ja tiigiga.

„Äkki ma ei teagi, kuidas maal elada?“

Pealinnast pärit Mari-Riin ja Virumaa maakohas sirgunud Sander ei jää aga ainult unistama. Kui vaja, õpivad selgeks kõik tööd ja kohandavad end vajalikuga. „Kui keegi oleks mu emale kümme aastat tagasi öelnud, et mul on oma kasvuhoone ja ma rohin seda, oleks ta ilmselt kõva häälega naernud. Mäletan lapsena ikka neid nalju, et kas sa tead, kust piim tuleb. Siia kolides mõtlesin piinlikkusega, et äkki ma ei teagi, kuidas maal elada. Ja äkki inimesed vaatavad, et kuidas see Tallinnas kasvanud tibi maal küll hakkama saab. Aga saab! Kasvan ja õpin,“ ütleb perenaine resoluutselt, ent muigega, sest selleks ta siia ju tuligi.

Niisamuti ei lase Sander end oludel kõigutada. Kui koroona tõttu ei saanud kevadel viljapuude lõikamise koolitusele minna, ent hoovis sirguvad õunapuud vajasid hooldust, võttis Pärna talu peremees aga YouTube’i ette ja lõikas ära. „Sai küll veidi robustselt, aga õisi oli ikkagi nagu muda. Lõpuks ei ole vahet ju, kuidas sa teed, kui kasvama läheb ja vilja kannab. No ja kui läks midagi valesti, siis tean, et edaspidi nii ei tee,“ kutsub mees ka teistes naerupahvaka esile.

Kavalad köögikapid

Kui välisel ringkäigul mõjus fotograafile hüpnotiseerivalt toast imbuv kaneelikuklilõhn, siis sisse astudes ei suuda minagi end tagasi hoida. Vastu vaatab mõnusa planeeringuga suur köök-tuba, kus elu keerleb ümber köögi! Kui tihti mõjub köögisaar väga eraldiseisvana, siis Paavode toas on see päriselt ruumi kese.

Köögimööbel on pärit kahest eri kohast, millest annavad aimu nii kapiuste erinev värv kui ka kujundus, kuid need on niivõrd oskuslikult kokku sobitatud, et ei tekita kordagi küsimusi.

„Enamik mööblit on meil teiselt ringilt. See käib loomulikult, et esmalt vaatame järelturule,“ selgitab Mari-Riin põhimõtteid. Nii ei pruugi küll saada kiiresti ja kohe sellist asja, nagu tahad, aga ootamist on Paavod maja renoveerimisega küllaga õppinud.

Köögi ülemised kapid osutuvad aga tõmbenumbriks, kui Mari-Riinu käsi sealt nõusid haarab, ilma et oleks ust avanud. Ukseklaasidest loobus ta väga praktilisel kaalutlusel: „Ma ei viitsi neid pesta!“ Samas seinanurgas paiknevad kavalad riiulid – puitkastid, mis kinnitatud kahe kruviga ülemisest lipist palgi külge. Nii on võimalus hoiukohti juurde teha, kui ruumi vajaka jääb.

Miniatuursed muutused planeeringus

Kui talus veel Pärna Jaan ja Marie ning sulane Moritz elasid, oli majapidamine jagatud kaheks. Sellist elukorraldust meenutab köögi ja elutoa vahelisel lael nähtav triip, mis annab aimu varem seal asunud seinast ja soojamüürist.

Mari-Riin ja Sander on planeeringut muutnud vaid vähesel määral. Et vana ahi lammutati maha ja uuem sai väiksem, otsustasid nad selle kõrvale jäänud tühimiku jätta täitmata. „Nii saab elamisse juurde avarust. Muidu tekib madalate lagedega kiiresti ängistus,“ selgitab naine. Valgust ja helgust lisavad ka valgeks võõbatud laed. Kuigi need said soodapritsiga puhastatud, olid need ikkagi veidi räbused.

Liivast struktuurvärv ja hommikuga tehtud stange

Elutoas võtsid abikaasad maha ka „ausõna“ peal püsti püsinud tellistest soojamüüri. Asemele panid nad kipsi, kuid tänaseks on selge, et sellel pikka pidu pole. Kui ühel hetkel akende vahetuseks läheb, saab ka seinad lahti võetud ja savikrohviga kaetud. Liiga sileda mulje murdmiseks on Paavod ka ise lahendusi leiutanud. „Tuulekoda seisis meil pikalt viimistlemata. Iga kord vaatas koju tulles vastu ehitustanner ja see tegi väga õnnetuks,“ meenutab Mari-Riin. Et mitte osta mõnda spetsiaalset vahendit, segas Sander kokku pahtli ja liiva ning kattis seinad ägeda tekstuuriga. See oli vaja vaid üle värvida.

Meie külaskäigu hommikul sai tuulekotta üles ka riidestange – puuoks, mis kinnitatud nööridega lakke. Geniaalselt ilus tulemus! Riputuskoha alla on sobitatud hästi ka kõige viimane teise ringi leid. Kapi üks uks oli katki, kuid selle eest ära võtmisel jäid riiulid ikka alles.

Vana mööbel = elus mööbel

Väga mitmel asjal on Pärna talus jutustada oma lugu. See on ka üks põhjuseid, miks noored eelistavad korduskasutust ja vana mööblit – see on elu näinud. „Tänapäeval on nii palju võimalusi, kuidas leida omale ägedat toakraami. Vahel otsid pikalt ja mõtled, mis võiks sobida ning siis vaatab juhuslikult õige lahendus vastu sotsiaalmeediast,“ jutustab Mari-Riin elavalt, kuidas nad ostsid vannituppa kummuti ühelt naiselt, keda ta Instagramis jälgib. Niisamuti soetasid nad sõprade tehtud euroalustest diivani, mis neil üle jäi.

Mõni asi võib sülle sadada suisa tasuta, nagu diivani ja seina vahel asetsev SmartSwapi vahetuskeskkonnast saadud väike kapike, või jõuda Pärna tallu tänu Mari-Riinu tisler-restauraatorist isale. Viimase heaks näiteks on söögitoolid ja kontorilauad. Isa abil said korda ja viimistletud ka vanad siseuksed, mille abikaasad siinidele jooksma panid. Kuna põrand tõusis renoveerimise käigus ja ukseavad olid viltu, polnud teistsugune lahendus võimalikki.

Topshopi-momendid

Mõned mööblipoeleiud on perel siiski ka. „Elutoa diivaniga oli meil täielik Topshopi-moment! Läksime ühte Viljandi poodi lihtsalt vaatama, meil ei olnud plaani midagi osta. Ja siis hakkas peale see jutt! Kogu ostuprotsess oli selline, nagu oleksin transis olnud, nii et väljusin poest ja olin endale aru saamata ostnud diivani, mida meil polnud kaks kuud pärast majaostu isegi kuskile panna,“ muigab Mari-Riin, kuidas ta sürreaalse ostu tegi. Ehk on see ka põhjuseks, miks ülejäänud asjadega on nad liikunud tasa ja targu.

Hetke ajel tegutsesid nad siiski ka töötoas asetseva mäluvahuga täidetud kott-tooli ostes. Kui nad oma blogi Twodothings.com kaudu tegid Lintmani vannitoasalongiga koostööd ja ootasid nõustamist, tuli neil kohapeal veidi oodata. Muidugi oli salongis säärane kott-tool. „Me kuidagi vajusime sinna sisse ja polnud palju vaja, et see esimese asjana hinnapakkumisse läheks!“ jutustab paar läbisegi. „Ei oleks kunagi arvanud, et ostame endale kott-tooli, mis maksab 500 eurot! Aga see tõesti on mõnus, ma olen seal ka maganud ja kujutan ette, et lapse imetamisekski on see ideaalne,“ lohutab end paari kuu pärast emaks saav Mari-Riin.

Plaaditud kolmnurgad ja valgusvihus enesepeegeldus

Vannitoast kujunes Paavode elamise kõige suurema eelarvega ruum. Väikesest, mustast ja pimedast august sirgus nägus vannituba, mille tähtedena paistavad täna silma nii betoonist kraanikauss, dušinurga plaaditud riiulid kui ka väikesed prožektorid. „Iga kord, kui tulime mingi ideega, siis ehitaja mõtles, et „ei-ei-ei, miks?“,“ muigab Mari-Riin veel nüüdki ehitaja üle, kui nad tegid juttu riiulitest. „Plaaditud kolmnurgad on aga väga praktilised – neid on lihtne puhastada ja need hoiavad riiulitele asjade kuhjumise ära.“

Prožektorid olid noortel aga varem üürikorteris kasutusel lugemislampidena. Tallu kolides oli kohe selge, et need saavad hoopis vannituppa. „Need on nii head, et paneks kasvõi igale poole! Eks see valgustaja elukutsega koos käi, et nüüd tuleb teha ka väga hästi valgustatud kodu,“ naerab naine.

Eesmärgipärane ringliiklus

Kui enamasti tavatsetakse läbikäidavaid tube elamises vältida, siis Paavod ringliiklust ei peljanud. Vastupidi, selline tubade asetus võimaldas hoida magamistoa köögist võimalikult kaugel, nii et saaks segamatult siiski vannitoas käia. „Kui ühel ikka tuleb öösel isu, saab minna teist segamata sööma ja sõpradega viina võetakse ikka köögilaua taga,“ muigab Sander, et ka külaliste võõrustamine ei tohiks kaasa und segada.

Samuti saab magamis- ja vannitoa vahel asuvast majapidamisruumist kerge vaevaga puhta pesu kappi tuua. Pesuköök täidab neil aga õige mitut rolli. „Igas kodus peab olema üks ruum, kus saad kola hoida või sul pole kahju suvalisse kohta kruvi lasta. Paratamatult tekib träni ja on vaja peita boilerit või maaküttesüsteemi,“ loetleb Pärna talu peremees, mida kõike tehniline ruum mahutab. Lisaks masinatele ja pesupesemisele toimub seal ka kevaditi taimede ettekasvatus, hoitakse tööriistu ja tulevikus loodetavasti hooajaväliseid riideidki.

Avatud garderoobiga magamistuba

Igapäevased rõivad on paaril aga magamistoas asuvas garderoobis. Et ustega või kinni ehitatud rõivistu oleks ruumi vähemaks võtnud, kujundasid Paavod toanurga metallist ja puidutooni lahtiste riiulitega. Selline kombinatsioon mõjub kaunilt nagu mõne poe väljapanek. „Avatud garderoob soodustab korra hoidmistki. Ega ikka tahaks igal hommikul vaadata, et siin mingi riideplahvatus on toimunud,“ selgitab Mari-Riin. Ka kotid on garderoobiosas korrapäraselt presenteeritud, naelte otsa riputatult. Nii püsib kodu iseenesest rohkem korras, kui kõigel on oma koht.

Voodi ja öökapid on magamistuppa teinud Sander ise. Rippuvate aluste idee tekkis aga praktilistel kaalutlustel, sest nii on põrandaid lihtsam puhastada ja piiratud pind ei lase ebavajalikel asjadel kuhjuda. „Tegime need enda hoovi maha võetud saarepuust. Ideaalis tahaks need veel läbipaistva epoga üle valada, et pragu ei lõheneks edasi ja sealt vahest asjad alla ei kukuks,“ kirjeldab Sander. Kui öökapid said rippu, oli selge, et hommikumantlidki peavad sama tegema. Toolileenil lebamise asemel on need rippudes osa toakujundusest.

Vana maja ost pole hinnas

Tulevikuplaanide juurde kuulub tegelikult magamistoa ülemisele korrusele viimine, nii nagu ka kontorinurgast avanev uks õue, mille ees on terrassiehitus juba pooleli. Igasugused uued lahendused vajavad aga paberimajandust ja asjaajamist.

„Noortel on väga raske maale maja osta, kui pole suuri summasid taskus. Ses osas ei ole kuskilt väga ka vastutulemist, sest reeglina ei sobi vana maja ise tagatiseks. Sellisel juhul ongi, et kas tuleb maksta endal väga suur sissemakse või anda pangale suur tagatis. Meil läks õnnelikult, aga näeme seda muret teistel omaealistel. Hästi kahju, et maale kolimine, mida ju propageeritakse, on nii keeruliseks tehtud,“ valutavad abikaasad südant.

„KredExki toetab ainult linnas ja linna lähedal asuvate majade ostmist ning mitte vanu ehitisi. Samuti nõuavad nad renoveerimise lõpuks ka kindlat energiamärgist. Meie ei oleks saanud ilmselt kuidagi jätta maakivivundamenti seepärast välja, sest see on suur energiakulu. See tähendaks, et peaks maamajaks ehitama endale karpmaja. Mis mõte siis üldse maale kolimisel on?“ arutleb Sander. „Vanal majal on ikkagi hing: need palkseinad ja laed. Sellel on oma võlu.“

Kärna Ärni eeskujul

Kas koos töötades ja elades saadab kõikjal üksmeel? Sellise mõtte peale turtsatavad Mari-Riin ja Sander naerma. „Ei ole! Mina olen ehitaja, Mari-Riin on sisekujundaja,“ muigab mees. See, et maitsed lahku lähevad, on täiesti tipp-topp. Kuidas sellises olukorras aga kompromissi saavutada? „Eks me ikka vaidleme ja kakleme. Üks ütleb vastu ja teine saab pahaseks ning siis oleme mõnda aega vait. Reeglina ikka leiame lahenduse, sest midagi peab ära otsustama,“ selgitab Mari-Riin, kuid Sander teab täpsemini: „Kuidas see Kärna Ärni ütleski, et „üks päev teeb tema seda, mida tema tahab, ja teine päev teen jälle mina seda, mida tema tahab“!“

Miks luua kodu vanasse majja?

Kohavaim on Paavode jaoks üks olulisi märksõnu. „Sa võid küll oma lugu ka luua, aga sama äge on kanda edasi midagi, mis muidu jääks lagunema,“ avab Mari-Riin nende pere mõttemaailma. Vana maja enda järgi seadmine eeldab ka austust, et mitte rikkuda olemasolevat. Seda, kas nende lapsed kodutalu oma looga täiendavad, näitab aeg. „Kui ta tunneb, et siin on mõnus olla, siis tõenäoliselt tahab temagi seda kohavaimu edasi kanda.“

Neli põhjust, miks maale kolida

• Puhkus puhkusele sõitmata. Paavode jaoks on oluline, et kui tekib tunne, et tahaks aega maha võtta, oleks kodu koht, kus end välja puhata. Linnas elades oli palju segajaid, pidevalt kuskile kiire ja tunne, et oled kogu aeg saadaval. „Maal on rohkem aega iseenda jaoks: kui tahad lõõgastuda, viskad võrkkiige kahe puu vahele või heidad murule pikali, hingad värsket õhku ja kuulad linnulaulu,“ kirjeldab Sander elavalt. „Siin pole tunnet, et oled kogu aeg orgi otsas, justkui keegi torgiks tagant, et mine-mine, kiiremini, rutemini! See on tähtis eriti praegusel koroonaajastul, kui pingeid on palju.“

• Oma tuba, oma luba. Kui tahad suvel päikest võtta, ei tähenda see tunnist retke kuskile järve äärde või randa, vaid viskad riided seljast ja astud aeda. Oled sa paljalt või riides, paks või peenike – mis iganes! Maal ei keela ega vaata sind viltu keegi.

• Suurem ellujäämisvõimalus. Maal elamise üks võlu on kindlasti ka enda proovilepanek. Läbi peab olema mõeldud, mis saab siis, kui pole näiteks voolu. Nii on Paavodel lisaks induktsioonpliidile ka gaasipliit, oma kaev, kamin ja suvel peenardelt saadav toit. „See on äge tunne teada, et saad hakkama ega sõltu 100% teistest,“ näevad Paavod maal elamist kui eluõppetundi ja valmisolekut ka kriisis hakkama saada.

• Vaade elule muutub. „Meil on tuulekoja aknalaual väljapool puupakk, millest tahtsime lambi teha. Meist jõudsid ette aga tihased, kes sinna pesa tegid. Me ei lähe ju seda pesa lõhkuma, sest on vaja lamp valmis teha. Las linnud kasvatavad oma pojad üles ja küll siis saab selle lambivarjugi,“ toob Sander näite, kuidas maal elamine õpetab enda plaane loodusega kooskõlas tegema.
  Kui Sander on enda sõnul olnud eluaeg maamees, siis suurlinnast pärit Mari-Riinul näeb ta vaate muutust veelgi selgemini. „Kümme aastat tagasi oleksin selle peale naernud, et lähen peenarde vahele närve rahustama!“ naerab Pärna talu perenaine oma lemmikviisi pingete mahalaadimiseks.

Talumaja, aga ka nutikodu

Kuigi Paavod on seda meelt, et maal ei peaks end alati üleliia sõltuvaks tegema nutilahendustest, on neilgi nutiasju, mis elu mugavamaks muudavad. Näiteks leiab kontoritoast ja esikust WiFiga ühendatud lambipirnid, mida saab läbi Google Home’i häälkäskluse panna põlema või lasta neil värvi vahetada. Häälkäsklustest on kasu eriti talveõhtutel, kui koju tulles on käe otsas mitu kotti. Nii piisab vaid hüüdmisest, et tuli läheks enne tuppa astumist põlema.

Kui juba maale kolida, peaks ikka …

… olema maad üle hektari. Muidu pole vahet, kas elad maal või linnamajas.

… aega võtma. Ei ole vaja rapsides kõike kohe valmis saada, vaid mõelda valikud läbi, nii et nendega ka aastakümnete pärast rahul olla. Samuti ei pea kiirustama iga võimaliku kutse peale – käike saab ühildada. Maal elades tekib aega juurde.

… maalapil olevad hooned korda tegema või konserveerima. Nendes peitubki talukohtade jutustatav lugu.

… paljajalu käima. Kus siis veel seda teha!

… omale toitu kasvatama. Kui see esialgu ei tundu mõeldav, tuleb lasta maal end kasvatada ja õpetada. See on võimalus anda loodusele midagi tagasi ja teha seda mahedalt.

… laskma loodusel vohada. Looduse austuse märgiks ei peaks aeda kogu aeg pügama. Kui sa tahad perfektselt niidetud golfimuru, jää linna! Maal olemise eelis ongi see, et su võilill ei sega naabrit ega naabri muruniiduk sinu und.

… sauna tegema. Mitte, et teisiti ei saaks ja ilma poleks õige, aga kui võimalus on, siis tuleb seda ära kasutada!

… puid istutama, mitte maha võtma.

Vaata rohkem pilte galeriist!